Eurotsooni majandus tuleval aastal ei kasva
22.12.2011
Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi 2012. aasta eurotsooni majandusprognoosi kohaselt ootab riike järgmisel aastal ees kerge tagasilangus. Keskmiseks majanduskasvuks prognoositakse 0,1%, kuid euroala lagunemise stsenaarium on analüütikute sõnul siiski vähetõenäoline.
„Hoolimata detsembris vastu võetud uutest regulatsioonidest, mis sätestavad karmima eelarvepoliitika ja lisarahastamise tingimused, tuleb saabuva aasta esimene pool majanduslikult siiski raske. Aastaseks majanduskasvuks prognoosivad analüütikud vaid 0,1%,“ rääkis Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi. „Euroala lagunemise stsenaarium on siiski vähetõenäoline, kuna lisaks majanduslikule kahjule oleks tegemist ka äärmiselt suure poliitilise kahjuga, mida suurriigid endale lubada ei saa. Uuringus on välja arvutatud ka eurotsooni lagunemise potentsiaalne mõju riikide majanduskasvule ning see tähendaks ühe-kahe aasta vältel keskmiselt kuni 10% madalamat majanduskasvu riigi kohta.“
Uuringu kohaselt ei lange ka eurotsooni keskmine töötuse määr alla 10% enne 2015. aastat. „Sama võib öelda Eesti kohta, kus töötus on siiski võrdlemisi kõrge ja jääb sellisena püsima,“ märkis Ivar Kiigemägi
Eesti on vaatamata sellele, et ühineti euroga ajaloo raskeimal ajal, liitumisest siiski võitnud ja võidab edaspidigi. „Devalveerimisriski puudumine ja positiivne majandus- ja finantskuvand nii Euroopas kui ka lähiregioonis peaksid tagama selle, et jääme eurotsoonis nn võitjate poole,“ märkis Ivar Kiigemägi. „2012. aastaks prognoositakse uuringus Eestile suurimat, 2,5% majanduskasvu, teisele kohale jääb Soome 1,6%ga ja kõige viimasele kohale Kreeka -6,1%ga.“
„Pikematest prognoosidest rääkides, siis 2011-2015 aastal ennustab uuring Eestile keskmiselt juba 4,7% kasvu,“ märkis Kiigemägi. „Lisakindlust annavad siin ka Soome majanduse tugevad fundamentaalnäitajad, mis paljuski tulenevad ekspordi diferentseeritusest ehk väljapool Euroopat asuvate turgude hõivamisest. See on asi, mida ka meie peaksime õppima.“
Sõltumatu analüütikuna Eurozone Forecasti prognoosi kommenteerides sõnas Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Raul Eamets, et tõenäoliselt jääb Eestis püsima kõrge inflatsiooni määr, kuna meil on väga väike siseturg ja me oleme äärmiselt haavatavad kartelli kokkulepete osas. „Meie majanduse avatuse tõttu sõltume ka oluliselt maailmaturgudel ja eriti Skandinaavias toimuvast (toiduhinnad, kütuse hinnad jne) ja eksportööridest,“ selgitas Raul Eamets. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui Skandinaavlaste majandus langeb, mõjutab see automaatselt Eesti majandust ning nagu käesolevast prognoosist selgub ei ole sealsed väljavaated just kõige optimistlikumad. Positiivsena saab siiski välja tuua Euroopa struktuurfondide toetused Eestile, mis annab raskel ajal tuge meie ehitussektorile ja tasakaalustab ekspordist tulenevaid riske.“
Ivar Kiigemägi sõnul võib naaberriikide Läti ja Leedu majandusele eurotsooni ebastabiilsus kaasa tuua tõsiseid probleeme, kuna kaubavahetus toimub suures osas siiski euro põhiselt. Samuti võib ühtse valuuta puudumine tagasi tuua paari aasta taguse devalveerimise hirmu. „On risk, et Läti ja Leedu peavad riigieelarve defitsiidi kriteeriumi tõttu 2014 planeeritud eurotsooniga liitumise edasi lükkama, ent juhul kui ühisklubi praeguste reeglitega säilib, võib hiljem inflatsiooniga jällegi probleeme tekkida,“ selgitas Ivar Kiigemägi. „Arvestades praegust euro ebapopulaarsust ning euro saavutamise raskust, jääb Eesti suure tõenäosusega pikemaks ajaks ainsaks euroriigiks Balti riikide seas.“
Taustaks Ernst & Youngi eurotsooni prognoosi kohta EEFis esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil. Nimetatud mudel lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks. Uuring on valminud koostöös Oxford Economicsiga. Uuringuga saab tutvuda: http://www.ey.com/GL/en/Issues/Business-environment/EUROZONE
