EY pressiteated

  • Share

Avaleht   >   EY uudised   >   EY pressiteated   >   EY pressiteade: Investorite meeleolu on sünge, geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus on pannud välismaised otseinvesteeringud Euroopasse kahanema

 

Pressiteade 17. Juuni 2019

 

Investorite meeleolu on sünge, geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus on pannud välismaised otseinvesteeringud Euroopasse kahanema.

  • Ajalooliselt tugev USA investeerimine Euroopasse on esimest korda kolme aasta jooksul aeglustunud.
  • Vaid 27% investoritest plaanib 2019. aastal alustada või laiendada tegevust Euroopas.
  • Tehnoloogiavaldkonna välismaised otseinvesteeringud Euroopasse on ajaloolises kõrgseisus.
  • EY Euroopa atraktiivsuse uuring 2019 

Välismaiste otseinvesteeringute projektid Euroopasse vähenesid EY Euroopa atraktiivsusuuringu järgi aasta jooksul 4% (6356 projektini). Vaatamata sellele, et välismaised otseinvesteeringud Euroopasse vähenesid esimest korda kuue aasta jooksul, on investeeringute tase jäänud kõrguselt teisele kohale pärast seda, kui EY neid andmeid 2000. aastal koguma hakkas. Investorite meeleolu on aga sünge. Ainult 37% küsitletud ettevõtetest näeb ette paranemist Euroopa atraktiivsuses järgmise kolme aasta jooksul võrreldes eelmise aasta 50%-ga.

EY EMEIA (Euroopa, Lähis-Ida, India ja Aafrika) piirkonna ja EY klienditeeninduse globaalne juhtivpartner  Andy Baldwin lausus: „Kuigi Euroopa turu suurus ja mitmekülgsus muudab selle globaalsete investorite hulgas jätkuvalt atraktiivseks, näeme me nüüd Brexiti ning muu poliitilise ja majandusliku ebakindluse mõju, kui investorite optimism Euroopa suhtes väheneb. UK ajalooline konkurentsieelis välismaiste otseinvesteeringute vallas on viimase kolme aasta jooksul suuresti Brexiti tõttu murenenud, mis tähendab, et tuhanded uued töökohad on jäänud loomata. Kuigi konkurentsieelised jäävad, näiteks paindlik tööturg ja õigusriik, suunab püsiv ebakindlus, mida on viimase kolme aastaga läbi elatud, investoreid mujale, sest nad ei ole enam valmis võtma Brexiti-läbirääkimiste suhtes ootame-ja-vaatame-hoiakut.

Prantsusmaa jätkab oma välismaiste otseinvesteeringute alast edasiliikumist, kuigi aeglasemas tempos, olles nüüd samal tasemel UK-ga, millest ta tõenäoliselt möödub 2019. finantsaastal, kui Macroni reformiagenda jätkub. Investorid on aga mures „võtmeisikust“ sõltuvuse pärast juhirolli mõttes. Saksamaal on välismaiste otseinvesteeringute projektid, mis sealsele ekspordimasinale kütust annavad, aeglustumas potentsiaalse kaubandussõja mure tõttu, mille tagajärg on asümmeetriline kaubandustasakaal.

„Et Euroopa meelitaks jätkuvalt ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, peab ta mängima oma tugevustele: andmekaitse, digitaalse ühisturu plaanid ja stabiilne maksurežiim. Samuti peab ta jätkama investeerimist tehnoloogiasse ning andma ligipääsu kiiresti ümberkohanduvale oskustööjõule, mis annab välismaistele otseinvesteeringutele tõuke.“

 

Investeerimiskaart 2018

Euroopa kaks kõige suuremat majandust, UK ja Saksamaa, mis koos võtavad vastu umbes ühe kolmandiku välismaistest otseinvesteeringutest Euroopasse, meelitasid ligi 13% vähem investeeringuid kui eelmisel aastal (vastavalt 1054 ja 973 projekti). UK negatiivse tulemuse põhjus oli tootmisalaste välismaiste otseinvesteeringute projektide 35% vähenemine (140-ni), mida põhjustasid investeeringud võimesse teenindada ühisturu UK-st lahkumist. Lisaks sellele vähenes poole võrra uute suurt väärtust ja kõrgelt tasustatud töökohti loovate peakorterite arv, 98-lt 2017. aastal 48-le eelmisel aastal.

Saksamaa traditsiooniliselt tugevad valdkonnad said samuti mõjutatud: autosektoris vähenes tootmine 7% peamiselt suurenenud mure tõttu nn kõva Brexiti, USA tollitariifide ja Hiina nõudluse kahanemise pärast.

Prantsusmaa, mille välismaiste otseinvesteeringute kasv oli 2017. aastal muljetavaldav 31%, kasvas 2018. aastal vaid 1%. Esimest korda algatati aga Prantsusmaal eelmisel aastal rohkem teadus- ja arendustegevusega seotud ning tootmisalaseid välismaiste otseinvesteeringute projekte (vastavalt 144 ja 339) kui üheski teises Euroopa riigis.

Välismaised otseinvesteeringud on tõusmas peamiseks töökohtade loomise veduriks aga teistes Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides – seda vaatamata poliitilisele ebakindlusele mõnedes riikides. Euroopa välismaiste otseinvesteeringute vastuvõtjate esikümnes saavutati märkimisväärselt positiivseid tulemusi Hispaanias (+32%), Belgias (+29%), Poolas (+38%), Türgis (+14%) ja Iirimaal (+52%). Väljaspool esikümmet sai Itaalia kirja välismaiste otseinvesteeringute 63% aastase kasvu, mis on kiireim välismaiste otseinvesteeringute kasv Euroopa esimese 20 riigi hulgas.

EY Eesti tehingute nõustamise osakonna juht Rauno Klettenberg ütleb: „Kokteil globaalsest poliitilisest ebamäärasusest ja tagasihoidlikumad ootused majanduskeskkonna suhtes jahutavad ühtlasi investeerimisaktiivsust. Positiivne on siiski tõdeda, et huvi Euroopa vastu tervikuna on jätkuvalt kõrge ning ka Eesti lähiregioonide atraktiivsus on kasvanud. Kesk- ja Ida-Euroopa on tõusnud investeerimise atraktiivsuse edetabelis neljandalt kohalt teiseks. Kuigi SKP kasv Euroopas aeglustus 2018. aastal, kukkudes 2,4%-lt 1,8% peale, tuleb sektoritest jätkuvalt positiivseid signaale tehnoloogia ja digitaliseerimise valdkonnast. See on hea uudis väiksema majandusega riikidele nagu ka Eesti, kes suudavad antud sektoris efektiivsust säilitades edukalt suurematega konkureerida. Mida on siiski ka meile oluline tulevikku vaadates teada, et ülemaailmsed ettevõtted otsivad oma tegevuse laiendamiseks regioone ning sihtkohti, kus ettevõtted, poliitikakujundajad, ülikoolid ja finantssektor on suutnud koostöös üles ehitada tõhusad, atraktiivsed ärikeskkonnad. Sealjuures hinnatakse endiselt ka maksukeskkonna stabiilsust.“

Mitmete riikide puhul vähenesid välismaised otseinvesteeringud suisa kümnetes protsentides: Holland (-32%), säilitades siiski oma koha investeeringute vastuvõtjate esikümnes, Rootsi (-32%) ja Tšehhi (-51%).

 

USA investeerimine Euroopasse aeglustub

Kuigi USA on tavaliselt tugev Euroopasse investeerija, kasvas USA välismaiste otseinvesteeringute projekte arv eelmisel aastal vaid 3%. Eelmisel neljal aastal on olnud kasv keskmiselt 8%. Aeglustumine on toimunud peamiselt USA maksureformi tõttu, mis toimus 2017. aasta detsembris, ning USA rahvusvaheliste ettevõtete varade ja töökohtade kodumaale naasmise tõttu. USA jääb siiski suurimaks Euroopasse investeerijaks, moodustades 2018. aastal 22% välismaistest otseinvesteeringutest Euroopasse.

Välismaiste otseinvesteeringute peamine vedur on jätkuvalt Euroopa-sisene investeerimine, vaatamata kergele 2% langusele võrreldes eelneva aastaga. Investeeringud Euroopasse väljastpoolt kontinenti vähenesid aga 8%.

 

Euroopas on käimas tehnoloogia võidujooks

Euroopa tehnoloogiasektoris valitseb buum ja uute välismaiste otseinvesteeringute projektide arv kasvas 2018. aastal rekordilise 1227-ni (kasv võrreldes eelneva aastaga 5%). Kokkuvõttes on välismaiste otseinvesteeringute projektide arv viimase viie aastaga enam kui kahekordistunud 510-lt 1227-ni. Uuringus leitakse ka, et digivaldkond on peamine sektor, mis veab Euroopa tulevast kasvu (39% investoritest). Järgnevad puhtad tehnoloogiad (25%) ning energia ja infrastruktuuriprojektid (21%).

Kui küsida, millised linnad pakuvad parimat võimalust uue tehnoloogiahiiu tekkeks, paigutasid investorid Londoni maailmas 4. kohale San Francisco / laiema Silicon Valley piirkonna, Shanghai ja Pekingi järel. Berliin on maailmas 7. ja Euroopas 2. ning Pariis maailmas 12. ja Euroopas 3. positsioonil.

Uuringus leitakse, et Euroopas asub rohkem kui kolmandik maailma linnadest, kust kõige tõenäolisemalt tuleb järgmine tehnoloogiahiid. Kaks Euroopa linna paigutuvad kõige atraktiivsemate tehnoloogiakeskuste esikümnesse: London ja Berliin, mis on vastavalt 4. ja 7. kohal. Investorid peavad viieks kõige atraktiivsemaks tehnoloogiakeskuseks Euroopas Londonit, Berliini, Pariisi, Stockholmi ja Amsterdami.

„Oma pideva kiire kasvu ja suure ligitõmbavusega USA investorite jaoks on tehnoloogia Euroopa parim võimalus. Euroopa ettevõtted ja valitsusjuhid peavad keskenduma konkurentsivõimelise ja stabiilse keskkonna loomisele, mida toetavad tasakaalustatud regulatsioonid. Oskuste nappus, mida me Euroopas näeme, nõuab ühist reageerimist valitsustelt ja ettevõtetelt, et varustada praegune tööjõud ja valmistada ette tulevased töötajad õigete tehnoloogiaoskustega,“ ütles Baldwin.

 

Hoiatav lugu

Investorid vaatavad Euroopa poole endiselt soosivalt ja 56% küsitletud ettevõtetest nimetasid Lääne-Euroopat oma tegevuse jaoks ülemaailmselt esikolmikus olevaks sihtkohaks – see on marginaalne tõus võrreldes 53% vastajatega, kes arvas nii eelmisel aastal. Siiski ei lange see kokku konkreetsete plaanidega ja ainult 27% küsitletud ettevõtetest kavatsevad alustada või laiendada tegevust Euroopas 2019. aastal, mida on märkimisväärselt vähem võrreldes eelmise aasta 35%-ga. Uuringus leiti, et investeerimisplaanid on praegu seitsme aasta madalaimal tasemel.

Uuring näitab investorite madalamat optimismi ja ainult 37% küsitletud ettevõtetest näevad ette Euroopa atraktiivsuse paranemist järgmisel kolmel aastal, mida on märkimisväärselt vähem võrreldes eelmise aasta 50%-ga. Languse on eeskätt põhjustanud tootmisse ja tarneahelasse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute plaanide vähenemine ning ainult 10% küsitletud ettevõtetest kavatsevad sel aastal investeerida tootmis-, tarne- ja logistikaprojektidesse võrreldes 16%-ga eelmisel aastal.

30% ettevõtetest ütleb, et Pariis on üks kolmest investeerimiseks atraktiivseimast Euroopa linnast (eelmisel aastal 37%), samas kui vaid 25% nimetab Londonit (eelmisel aastal 34%). UK pealinn on atraktiivsustabelis vaid 1% Berliinist eespool, mis on oluline muutus võrreldes eelmise aastaga, kui ta oli 10% eespool.

 

Välismaiseid otseinvesteeringuid Euroopasse õõnestavad geopoliitilised mured

Geopoliitilised riskid kahjustavad investorite välismaiste otseinvesteeringute plaane: 38% nimetab Brexitit üheks kolmest peamisest riskist, mis mõjutavad Euroopa atraktiivsust järgmisel kolmel aastal. See kujutab endast märkimisväärset kasvu võrreldes 30%-ga eelmisel aastal, kui Brexit oli Euroopa atraktiivsusele kõige olulisemate riskide hulgas neljandal kohal. Poliitiline ebastabiilsus Euroopa Liidus ning populistlike ja protektsionistlike trendide esiletõus on investorite jaoks tähtsuselt teine ja kolmas mure.

42% küsitletud ettevõtete arvates peaks Euroopa Liidu esimene prioriteet olema majanduse juhtimise reformimine, et tagada kestlik majanduskasv. 32% lisab, et Euroopa Liit peaks suurendama oma rahvusvahelist rolli.

 „Me näeme praegu mõjusid, mida geopoliitika ja pikaaegne poliitiline ebakindlus võivad kaasa tuua investeeringute vähenemise ja isegi kadumise näol. Vaatamata tulevastele muutustele peavad UK ja Euroopa säilitama oma konkurentsieelise ja atraktiivsuse. Vastasel juhul paigutavad globaalsed investorid oma väärtuslikud dollarid teistele stabiilsematele ja sama atraktiivsetele turgudele,” lausus Baldwin.

 

Märkused toimetajatele

EY ettevõttest

EY on üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi-, maksu- ja raamatupidamisteenuste pakkujatest. Meie prognoosid ja kvaliteetteenused aitavad suurendada kindlustunnet ja usaldusväärsust maailma kapitaliturgudel. Meie ettevõte on kasvulavaks suurepärastele juhtidele, tänu kellele suudame me antud lubadusi alati ka täita. Selle kaudu mängime olulist rolli nii oma töötajate, klientide kui ka laiema üldsuse jaoks paremini toimiva maailma loomisel.

EY viitab meie rahvusvahelisele organisatsioonile ja/või ühele või mitmele Ernst & Young Global Limited’i liikmesettevõttele, mis kõik on iseseisvad juriidilised üksused. Ernst & Young Global Limited on garantiiga piiratud UK ettevõte, mis klientidele teenuseid ei osuta. Info selle koha, kuidas EY isikuandmeid kogub ja töötleb, ning andmekaitsealastest õigusaktidest tulenevad õigused on leitavad aadressilt ey.com/privacy. Täpsem info meie organisatsiooni kohta on saadaval veebilehel ey.com.

See pressiteade on välja antud EYGM Limited poolt, mis on osa EY globaalsest organisatsioonist ega paku klientidele mingeid teenuseid.

 

Uuringust

EY atraktiivsusuuring analüüsib konkreetse regiooni või riigi atraktiivsust investeerimissihtkohana. Uuring on mõeldud aitama ettevõtetel teha investeerimisotsuseid ja valitsustel kõrvaldada takistusi kasvu teelt. Kaheastmeline metodoloogia analüüsib nii välismaiste otseinvesteeringute tegelikkust kui ka tajumist riigis või regioonis.

Välismaiste otseinvesteeringute tegelikkuse hindamine Euroopas põhineb EY European Investment Monitoril (EIM), EY oma andmebaasil, mis on koostatud koostöös OCO-ga. Väliuuringud viis läbi CSA Instituut 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris 506 rahvusvahelise otsuste tegija representatiivse valimi põhjal. ey.com/attractiveness

 

Lisainformatsioon:

Rauno Klettenberg
E-post: Rauno.Klettenberg@ee.ey.com

Telefon: +372 611 4610
http://www.ey.com/EE

Heidi Jalakas EY Eesti turundusjuht
E-post: Heidi.Jalakas@ee.ey.com
Telefon: +372 611 4623