03. märts 2020

Kuidas kajastada COVID-19 mõju finantsaruandluses

Autor:

Olesia Abramova

EY Eesti auditiosakonna partner

Auditipartner, tegeleb peamiselt finantssektori, aga ka teiste valdkondade auditeerimisega. Kahe imetoreda poisi uhke ema. Kirglik golfimängija.

03. märts 2020

Ava materjalid

Võib kindlalt väita, et koroonaviirusega ehk COVID-9ga kaasnevad majanduskahjud on alles tulekul. Palju sõltub sellest, kas haigusele suudetakse lähikuudel piir panna või jääb ta meie ümber vinduma koos riikide ja valitsuste kehtestatud otseste ja kaudsete meetmetega.

Globaalne majandus jaheneb ja teeb seda kindlasti ka järgnevates kvartalites. Nõudlus väheneb, katkevad tavapärased tarneahelad ning regionaalselt seiskuvad terved tootmised. Suurimad haavatavamad majandussektorid on tootmine ja transport, mis mõjutavad otseselt tavapärast tarbijakäitumist, samuti energeetikasektor. Eelnev on omakorda piduriks finantssektorile ning kogu rahvusvaheline finants- ja majandusahel on vähem või rohkem katkemisohus. Ilmestamaks üksnes Hiina viirusepuhangu mõju, tuleb otsa vaadata tõsiasjale, et 2019. aasta kolmanda kvartali jooksul tuli 14 protsenti ülemaailmsest ekspordist just Hiinast.

Jälle see Hiina, kelleta me mitte kuidagi ei saa!

Hiinast tuleneb otseselt ka teine globaalne majandusmõju – Hiina ettevõtete väiksem nõudlus toormele, mis omakorda paneb toormeettevõtetele kohustuse muuta oma tulude prognoose, samal ajal kui teised kaubaostjad peaksid uurima võimalusi kaupade varumiseks, kui hinnad on jätkuvalt all.

Maailm seisab võimaliku majanduskriisi lävel, milleks on meil võimalik ja samal ajal kohustus ette valmistuda juba selle varajases staadiumis. Nutikas ettevalmistus aitab suurema kriisi ära hoida ning majanduskeskkonnas tegutsejatel kahjusid minimeerida.

Sestap jõuamegi oluliste rahvusvaheliste mängureegliteni nii raamatupidamises, asjaajamises kui ka info edastamises, mis loovad eelduse kahjude vähendamiseks ja ausaks konkurentsiks ka kriisi tingimustes. Koostades oma aruanded vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võib uus viirus avaldada arvestatavat mõju standardi olemasolevate nõuete rakendamisele.

Muu hulgas on mõjutatud on näiteks sellised valdkonnad: bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine, tegevuse jätkuvuse printsiibi järgimine, õiglase väärtuse leidmine, krediidikahjude mõõtmine, varade väärtuse languse hindamine, avalikustatav info, sh olulised juhtkonnapoolsed hinnangud ja eeldused.

Kuidas ja millal viirus arvele võtta?

Viirusepuhang on kasvanud jõuliselt pärast tavapärase aruandlusperioodi lõppu ehk pärast 31. detsembrit, mistõttu seni prognoosimatu kahju võis hakata tekkima just uue aasta esimestel kuudel.

Finantsaruandluses tuleb vahet teha korrigeerivatel ja mittekorrigeerivatel bilansipäevajärgsetel sündmustel. Ettevõtte juhtkonnal tuleb hinnata, kas toimunud sündmus ehk viirusepuhang mõjutab otseselt nende majandustegevust, ja kui mõjutab, siis millises ulatuses.

Seejuures tuleb kindlaks teha, kas mõjutus tuleb otseselt viirusepuhangust, näiteks töötajate haigestumine, või välistest teguritest, nagu valitsuse otsused, näiteks teede sulgemine, tarneahelate katkemine jms.

Esimesel juhul võib tegemist olla korrigeeriva sündmusega, mis kinnitab aruandekuupäeval olemas olnud asjaolusid ning mille mõju tuleb hinnata ning kajastada lõppenud aruandeperioodi aruannetes. Teine olukord võib viidata mittekorrigeerivale sündmusele, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning mille mõju tuleb kirjeldada aruande lisades. Kriisi varajases staadiumis on tekkivat kahju suure täpsusega raske hinnata. Sellisel juhul tuleb aruandes avalikustada ka see, et täpselt kahju määrata ei saa.

Lohutuseks Eesti ettevõtetele saab öelda, et on vähetõenäoline, et 31. detsember 2019 lõppenud majandusaasta aruannetes tuleneks viirusepuhangust korrigeerivaid bilansipäevajärgseid sündmusi.

Koostades finantsaruandlust, on juhtkonnal otsene kohustus hinnata ettevõtte tegevuse jätkuvust. Eriti kriitiline võib see olla olukorras, kus ettevõtte majandustegevus sõltub suuresti välistest finantsallikatest. Pärast viirusepuhangut, mis halvas osaliselt või täielikult tootmise, tuleb hinnata ja prognoosida nii käibe muutumist, kasumi väljavaateid kui ka laenude teenindamise suutlikkust ja refinantseerimise võimalikkust.

Samuti tuleb juhtkonnal hinnata avalikustatava informatsiooni asjakohasust ja ulatust, kuna mitte kõik ettevõtted ei ole viirusepuhangust samavõrd mõjutatud. Arvestades arenguid haiguspuhangu levikus ning keskkonna reaktsioone neile muutustele, peab hindamisprotsess olema pidev ja kestma vähemalt aruande avalikustamise kuupäevani.

Õiglane hindamine – vaktsiin hullema vastu

Finantsaruandeid koostades tuleb juhkonnal teatud juhtudel anda hinnanguid varade ja kohustuste õiglase väärtuse kohta, samuti hinnata varade kaetavat väärtust või neto realiseerimisväärtust. Oma hindamistes peab juhtkond arvesse võtma üksnes sellist bilansipäevajärgset informatsiooni, mis andis tunnistust asjaoludest, mis olid olemas juba bilansipäeval.

Hinnates varade ja kohustuste õiglast väärtust, tuleb analüüsida, milline informatsioon viiruspuhangu kohta oli teada või kättesaadav sõltumatule turuosalisele 31. detsembri seisuga.

Varade kaetav väärtus võib aga lisaks õiglasele väärtusele olla leitud kasutusväärtusena. Sellisel juhul tuleb juhtkonnal anda hinnang nende varade kasutamisest eeldatavalt genereeritavate tulevaste rahavoogude kohta, sh hinnang majandustingimuste kohta, mis eksisteerivad nende varade kasuliku eluea jooksul.

Peale selle on olemas veel terve rida muid avalikustamisnõudeid, mille järgimine on eriti oluline börsifirmade puhul, kuna need mõjutavad otseselt nii kauplemist turul kui ka vähendavad spekulatsioone. Ka väiksemate ettevõtete puhul aitab reeglitest kinnipidamine minimeerida kriiside mõju ja tasakaalustada teiste turuosaliste emotsionaalset käitumist kriisides.

Eelnev vähendab võimalust majanduskeskkonda iseloomustaval informatsioonil moonduda valeinfoks. Kui viirus käitub suuresti meist sõltumatult ja me saame teda vaid ekstreemsete meetmetega ohjeldada ning otsida tema vastu vaktsiini, siis majanduskeskkond sõltub otseselt meist ehk seda ei ole vaja oma käitumisega pandeemiasse lükata.

Viide

Seoses COVID-19 peavad ettevõtted finantsaruandluses vahet tegema korrigeerivatel ja mittekorrigeerivatel bilansipäevajärgsetel sündmustel. Samuti tuleb juhtkonnal hinnata avalikustatava informatsiooni asjakohasust ja ulatust ning andma hinnanguid varade ja kohustuste õiglase väärtuse kohta ning hinnata varade kaetavat väärtust või neto realiseerimisväärtust.

Sellest artiklist

Autor:

Olesia Abramova

EY Eesti auditiosakonna partner

Auditipartner, tegeleb peamiselt finantssektori, aga ka teiste valdkondade auditeerimisega. Kahe imetoreda poisi uhke ema. Kirglik golfimängija.