Eestlased arvavad, et pandeemia suurendab tehnoloogia kasutamist ning vähendab majanduskasvu

EY viimasest uuringust Connected Citizens, mis käsitleb ühiskonna arengu ja digitaliseerimise vastastikust mõju 16 riigis üle maailma, selgus, et 62% eestlastest ootab tehnoloogia mõju suurenemist oma igapäevaelus. Majanduskasvu usub 22% eestlastest ning 20% lätlastest, leedulastest seevastu aga 57%.

EY Connected Citizens uuring aitab tulevikku ette aimata ja selleks valmistuda, süvendades teadmisi  kodanike muutuvatest eludest, vajadustest ja ootustest.

„Eestis ja Lätis on näitajad suhteliselt sarnased: pandeemia peamise mõjuna nähakse tehnoloogia suurenevat rolli – seda ootab 62% eestlastest ning 64% lätlastest,“ sõnas EY Eesti konsultatsiooniteenuste valdkonna juht Siim Aben. „Leedus seevastu oodatakse peamiselt pandeemia positiivset mõju majanduskasvule (57%), Eestis näiteks on see protsent 22. Tehnoloogia rolli suurenemist ootab kõigest 37% leedulastest.“

Ta lisas, et kõiki kolme Balti riiki ühendab see, et võrdselt ollakse mures ebavõrdsuse pärast COVID-19 tõttu kui ka tehnoloogilise arenguga laiemalt. „Eesti peab tingimata arvestama pandeemia mõju ja digimuutuse ebaühtlase kulgemisega, et hoida suurt osa ühiskonnast majandusse kaasatuna,“ kinnitas Aben.

„Riigiga soovivad eestlased kõige enam suhelda veebilehtede kaudu (65%), olles ees nii Lätist (53%) kui Leedust (20%). Ka siinkohal eristub teistest Balti riikidest Leedu, mille elanikud eelistavad riigiga suheldes kasutada e-maili (77%),“ märkis Aben. „Oma isikuandmeid on riigiga teenuste saamise eesmärgil nõus jagama 67% eestlastest, 62% lätlastest ning 70% leedulastest.“

Inimesed soovivad omandada digioskuseid, lüüa aktiivselt kaasa riigi ja omavalitsuse töös

Olukorras, kus tuntakse muret ebavõrdsuse pärast, märkis suurem osa (58%) eestlastest, et sooviks osaleda riigi korraldatud koolitusprogrammis oma digioskuste edendamiseks. Need näitajad on sarnased nii Leedus (63%) kui ka Lätis (58%).

Samuti tunnevad eestlased aktiivset huvi osaleda senisest enam riigi ja kohalike omavalitsuste töös veebikanalite kaudu. Näiteks 75% eestlastest sooviks võimalust hääletada veebis munitsipaalteenuste üle, 74% sooviks kasutada veebirakendust, et suhelda omavalitsusega igapäevaste arengute ja probleemide teemal ning 66% kasutaks rakendust, et väljendada oma arvamust naabruskonna arengukavade kohta. 64% eestlastest sooviks kasutada veebipõhist hääletamist, et valitud ametnikke valimiste vahelisel ajal hinnata või lausa ametist tagandada.

Tehnoloogia teeb elu paremaks, aga suurendab ebavõrdsust

Üldjoontes tuleb uuringust välja, et enam kui 98% inimestest kõigis Balti riikides kasutab internetti vähemalt korra päevas ja 63% eestlastest (81% Balti riikides tervikuna) usub, et tehnoloogia muudab elu paremaks. 21% eestlastest ootab tehnoloogia mõjul ühiskonna võrdsemaks muutumist. 33% arvab, et tehnoloogia avaldab suuremat mõju neile, kes on juba jõukad ja mõjukad, 22% usub aga, et tehnoloogia avaldab suuremat mõju tavalisele inimesele.