Täpselt hinnatav hariduspakkumine
Kujutage ette, et 2030. aastal võib haridus olla sama kergesti reaalajas hinnatav nagu seda on praegu näiteks finantstooted ja -teenused. Juba täna on investoritel täielik ülevaade investeerimisfondidest – nende toimimisest, kasumist, iga minutiga muutuvatest tulevikuvaadetest – ja need teadmised on kättesaadavad kõikjal üle maa. Sama võiks toimuda ka ülikoolide töös, kus antaks reaalajas teavet üliõpilaste arvamusest haridusasutuste kohta, õppejõududest, kursustest, üliõpilaste karjäärivalikutest ja palkadest. See teave oleks saadaval kindlas rakenduses, nagu see käib investeeringutega börsil.
Rahaliselt jätkusuutlik teadustöö
Kujutage ette, et ülikooli teadusprojektid oleksid välja arendatud koostöös ettevõtetega ja selgete rahaliste eesmärkidega, kindlustades niiviisi teadustöö rahalise iseseisvuse, mis ei vaja riigi toetust ega grante. Ülikoolid ühendatakse osaliselt ettevõtlusega – projektidega töötatakse koos, ettevõtte töötajate jaoks arendatakse välja erikursusi jne. Nii oleks teadustöö rahaliselt jätkusuutlik ja seotud ka majanduse arenguga.
Globaalne pakkumine lokaalsele nõudlusele
Kujutage ette, et tehnoloogia toel hakkavad hariduse nõudlus ja pakkumine üle maailma märkimisväärselt muutuma. See tähendab, et andekad üliõpilased Londonis, Riias või Hanois pääseksid kõik ligi oma veebis õpitava eriala parimatele õppejõududele ja kursustele, ühendades seda vajaduse korral tööga kohaliku ülikooli laboratooriumis, mida juhendaks välismaa teadlane videokõne vahendusel. Üliõpilased saaksid rahvusvaheliselt tunnistatud ainepunkte mitmesugustest haridusasutustest eri riikides, ja seda kõike mõistliku hinnaga. Selline kujutelm tuleviku haridusest suurendab oluliselt ülikoolidevahelist konkurentsi. Teisisõnu: Riia elanikul on valida kogu maailma võimaluste seast, ilma et oleks vaja minna välismaale õppima nagu praegu.
Võta meiega ühendust
Võta ühendust, et rohkem teada saada.
Viide
Kõiki neid suundi on juba ka päriselus märgata, kuigi veel sellisel määral, et need pole meie juurdunud arusaamu ülikoolist muutnud. Tuleb aga meeles hoida, et kõik need suunad rajanevad juba olemasolevale tehnoloogiale ja protsessidele, mis on juba muutnud paljusid teisi valdkondi, alates finantsaladest ja riigijuhtimisest ning lõpetades meedia, kaubanduse ja meelelahutusega. Kõrgharidus ei ole erand. Need suunad kujutavad endast Eesti kõrgharidusasutuste jaoks nii võimalust kui ka ohtu. Elluviidavad reformid peavad neid võimalusi kasutama.