Iglumajade tootja aitab inimestel aega maha võtta

Kuigi Viljandimaal Leie külas tegutsev Iglucraft sai üle maailma tuntuks saunadega, on põhiäriks väikemajade tootmine, mida üle Euroopa välja renditakse. Kevadisele koroonakriisile reageeriti kodukontori turule toomisega ning õige pea hakkab Iglucraft ka ise inimestele aja maha võtmist pakkuma, rääkis ettevõtte tegevjuht ja EY aasta ettevõtja nominent Priit Kallas.

Tallinna Ülikoolis reklaami ja turundust õppinud Priit Kallase sõnul kokkupandavate puitehitiste tootmisega seotud valdkonda sisenemine aukartust ega hirmu ei tekitanud: tema roll pidigi Iglucraftis olema müük ja turundus. «Mõnes mõttes jäin oma liistude juurde, lihtsalt muutus see toode, mida turundada. Mõtlesin, et see valdkond ja tootmise köögipoole nägemine võiks põnev olla,» rääkis ta.

Inimestele, kes sooviksid teha samasuguse kannapöörde ja tegutseda mõnes südamelähedasemas, kuigi esmapilgul tundmatus sektoris, soovitab Priit julget pealehakkamist. «Ei tasu karta, et keegi tuleks ja su äriidee või mõtte ära varastaks: mine ja küsi teistelt sama valdkonna spetsialistidelt nõu ja abi!» ütleb ta.

Kallas on end enesestmõistetavalt ka iglumajade tootmisprotsessiga kurssi viinud, et toodet paremini mõista ja mõtestada, kuid kindlasti ei oska ta laskuda peensusteni tootmisjuhi töösse. «Üldpildist peab ikka aru saama.» Iglucraft on kogunud rahvusvahelises meedias tuntust superstaaride kaudu, kes on soetanud endale ettevõtte sauna. Kui endine tippjalgpallur David Beckham ja filmirežissöör Guy Ritchie nõustusid pärast sauna ostmist seda ka sotsiaalmeedias reklaamima, siis maailmakuulus telekokk Gordon Ramsay ei saanud esialgu oma Inglismaa kodu hoovi Viljandimaal toodetud sauna püstitamiseks ehitusluba. Nüüdseks on aga iglusaun temagi õuel püsti.

Priit Kallas ütleb naerdes, et vahel tüütab ära, kui Iglucrafti toote kohta öeldakse «Beckhami ja Guy Ritchie saun», ning on proovinud seda vältida. Samas sai äritegevus maailmas laineid löönud uudistest kena tõuke. «Me pole selle koha pealt numbreid lugenud, kui palju müüki tänu sellele juurde tuli. Küll aga on andnud meie brändile teatavat usaldusväärsust. Mingid läbirääkimised või klientide leidmised on seetõttu olnud lihtsamad, referents on väga tugev,» nentis ta.

Otse lõpptarbijale

Veel neli aastat tagasi tegi Iglucraft väikemajade tootmisel koostööd edasimüüjatega, kuid nende jaoks osutus toodete müümine keerulisemaks. Priit Kallas mõtles, et oma toodet tunneb ta ise kõige paremini, mistõttu oleks seda kõige mõistlikum ka ise turustada. Otse lõpptarbijale müües ongi tugev bränd kasuks tulnud ning oskuslikult kasutatakse ära ka sotsiaalmeediat.

Kuigi eelduste kohaselt pole Ühendkuningriik võrreldes Põhjamaadega niivõrd saunalembene, ei taha Kallas väga nõustuda, et saareriik oleks saunaleige või võrreldes muu Euroopaga kehvemas seisus. «Küsimus on, kuidas saunast üldse aru saadakse? Eestlaste jaoks on saunal üks kuvand ja väärtus, Euroopas tihtipeale teine. Saun on minu arvates kogu Euroopas tõusvas trendis, seda peetakse pigem tervisetooteks,» märkis ta. Kallas lisas, et saunakultuur on Ühendkuningriigis kindlasti ka varem olnud ning nende jaoks on saareriik Saksamaa järel olulisuselt teine turg.

Möödunud aasta kevadel, koroonapandeemiast tingitud piirangute tõttu pagesid paljud inimesed, kel võimalik, maakodudesse kodukontorisse. Seetõttu hakkas pärast esimest, paarinädalast šokki väga hästi minema Eesti aia- ja puitmajatootjatel, kes ei jõudnud nii palju tootagi, kui üle Euroopa ja USA sooviti.

Priit Kallas sõnab, et kuigi Eestis on nad hästi tuntud saunatootjana, on Iglucrafti põhiäriks väikemajad, mida müüakse üle Euroopa ja mida ärikliendid omakorda välja rendivad. «Me saime ka päris tugevalt alguses pihta ja kogu tootmine mõne aja seisis,» sõnab Kallas. «Aga kuskilt maalt hakkas saunasid minema mitte ainult Eestisse, vaid üle kogu Euroopa. Inimesed olid kodudes ja avastati, et mingisugune tegevus võiks olla ja saun oleks huvitav alternatiiv.»

Kui Euroopas elu vaikselt taastus, kohapealsed piirangud maha võeti ja inimesed võisid liikuma hakata, taastus ka siseturism, mis andis omakorda tõuke Iglucrafti väikemajadele, ütleb ettevõtte tegevjuht. «Mai lõpus ja juunis nägime, kuidas väikemajade turg taastus, ja võimsamini kui kunagi varem.»

Kevadise kriisi lõpus toodi turule kodukontor, mida on üsna edukalt müüdud. Lisaks kokkupandavate puitehitiste tootmisele, millega Iglucraft soovib pakkuda inimestele võimalust aega maha võtta, otsustati minna turule ka ise teenust pakkuma. Nimelt rajatakse igluparke, kus on võimalik ööbida või saunatada, esimene selline avatakse sel kevadel Tallinnas Noblessneris.

Lähitulevikus plaanib ettevõte toota viissada iglutoodet aastas, millest pool läheks Euroopa ja pool USA turule. Samas ei soovita liiga suureks paisuda, kuna sellega kaoks toote unikaalsus. Kuidas leida kasvu ja eksklusiivsuse vahel tasakaal? «See on igavikuline küsimus,» ütleb Kallas.

Päris pikad järjekorrad

Ühelt poolt võiks turunõudlusele vastu tulla, kui seda on. Ka praegu on järjekorrad päris pikaks veninud ning ilmselt tuleb tootmise laiendamine ette võtta, see on üks praegune prioriteet. Samas hinnatakse pidevalt ka riske. Elu on näidanud, et kunagi ei tea, mis homne päev toob – üks päev ei lennata enam lennukitega, äkki ei ööbita ka puitmajades. Seetõttu loodab Priit Kallas, et tema meeskond ja tema turundusalased teadmised aitavad pidevalt kiiresti reageerida ja kohaneda uute oludega.

Iglucraft tegutseb Eesti mõistes ääremaal, Viljandimaal Leie külas ning on elav näide sellest, kuidas maailmahaardega äri on võimalik teha ka väljaspool Tallinna. «Asukoha üle oleme ise uhked. Mulle meeldib mõelda, et sellises väikeses Eesti külas on võimalik teha tooteid, mida maailmas väga tuntud inimesed kasutavad, või saavad nendes ööbida inimesed muudes Euroopa ilusates kohtades,» ütleb Priit Kallas uhkusega.

Viimastel aastatel pea sajaprotsendilist aastast käibekasvu näidanud Iglucraft kasvatas möödunud aastal pandeemiast hoolimata müügitulu umbes 50 protsenti ehk umbes 1,3 miljoni euro võrra. Tänavuseks prognoositakse samasugust käibehüpet.

Edu ja kuulsusega kaasneb pahatihti ka ebameeldivamaid asjaolusid: kui tooted saavad populaarseks, hakatakse neid üle maailma kopeerima. «Keeruline teema. Oleme meie väikesed, on ka need kopeerijad väikesed ja neid peab taga ajama,» ütleb Kallas. Lisaks energia kulutamisele kaasnevad sellega ka suured õigusabikulud. «Olen tihti mõelnud, et kui seesama raha müüki ja turundusse panna, oleks see võibolla õigem liigutus. Teistpidi näeme, et kui enda õigusi ja loomingut ei kaitse, siis mis signaal see turule on? Et võivadki kõik tulla ja neid asju järele teha?» küsib ta retooriliselt ja möönab, et praegugi on mitu õiguslikku küsimust käsil.Kallas on öelnud, et tal poleks isegi oma ideede varastamisest nii kahju, kui pahatahtlikelt konkurentidelt midagi õppida oleks, kuid toote kvaliteet on neil oluliselt madalam.

Kui 39-aastane tegevjuht on nomineeritud EY Eesti Aasta Ettevõtja auhinnale, siis millised omadused võiksid tema enda arvates aasta ettevõtjal olla? «Arvan, et edasipüüdlikkust, positiivsust ja «kõik on võimalik»-suhtumist,» ütleb Kallas pärast lühikest mõttepausi.