1. peatükk
Euroopa välismaiste otseinvesteeringute seis COVID-19 kriisi puhkemisel
Euroopa välismaised otseinvesteeringud stabiliseerusid 2019. aastal, kuid projektid on ohus.
Tänaseks tundub aasta 2019 vaid kauge mälestus, kuid siiski tasub visata korraks pilk sellele, milline oli seis välismaiste otseinvesteeringutega enne pandeemia algust. EY analüüsisi kohaselt kuulutati eelmisel aastal Euroopas välja 6412 välismaiste otseinvesteeringute projekti, mis on 0,9% rohkem kui 2018. aastal. Eriti hoogsalt investeeriti Prantsusmaale ja Hispaaniasse, kuid pinged globaalses kaubanduses, mure Brexiti pärast ning tagasihoidlik majanduskasv tähendasid, et sel aastal suurenesid investeeringud kõikjal Euroopas vaid marginaalselt.
Sellele vaatamata oli aasta 2019 aga väljakuulutatud projektide arvu poolest välismaiste otseinvesteeringute mõistes edukuselt teine aasta, kohe 2017. aasta kannul.
„Välismaised otseinvesteeringud võivad Euroopa majanduse taastumisele ja pandeemiajärgsele ümberkujundamisele mitmeti kaasa aidata,” ütleb EY EMEIA piirkonna turgude ja klientide valdkonna juhtivpartner Hanne Jesca Bax.
Parim välismaiste otseinvesteeringute aasta
6412välismaiste otseinvesteeringute projekti kuulutati 2019. aastal 47 Euroopa riigis välja, mis on 0,9% rohkem kui aasta varem, tehes sellest Euroopa jaoks ühe tugevaima aasta.
Varasematel aastatel on vaid marginaalne osa väljakuulutatud välismaiste otseinvesteeringute projektidest tühistatud. COVID-19 takistas aga oluliselt projektide elluviimist. EY analüüsist selgub, et turul valitseva ebakindluse ja mõnedes sektorites ka turu osalise kadumise tõttu realiseerub tõenäoliselt vaid 65% 2019. aastal väljakuulutatud projektidest õigeaegselt. 25% projektidest lükatakse suure tõenäosusega edasi ning 10% tühistatakse.
COVID-19 takistab, kuid ei peata välismaiseid otseinvesteeringuid
65%2019. aastal väljakuulutatud välismaiste otseinvesteeringute projektidest jätkuvad plaanipäraselt, 25% lükatakse edasi ning 10% on tühistatud.
Isegi projektid, mis kulgevad igati plaanipäraselt, ei pruugi sel aastal oma investeerimis- ja tööhõive-eesmärke täita.
Osades riikides on COVID-19 projektide teostamist oluliselt vähem mõjutanud kui teistes. Väga konkurentsitihedates, teenuste osutamisele orienteeritud riikides, nagu Iirimaa, Poola ja Portugal, kus suur osa välismaistest otseinvesteeringutest on seotud teenuskeskuste, tarkvaraarendusettevõtete või teadus- ja arenduskeskustega, säilib tõenäoliselt kuni 80% välismaiste otseinvesteeringute projektidest. See on märkimisväärselt kõrgem kui Euroopa keskmine, milleks on 65%.
Taastumise aluseks saab olema vastupidav, iseendasse investeeriv Euroopa - see kujundab ümber Euroopa tuleviku.
Prantsusmaa napsas Ühendkuningriigi ees Euroopa välismaiste otseinvesteeringute sihtkohtade edetabelis esikoha
Investeeringud kasvasid Prantsusmaal 2019. aastal tervelt 17% ehk 1197 projektini, mille turuosa moodustas kokku 18,8%. Eelmisel aasta suutis kaasata Prantsusmaa esimest korda rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid kui ükski teine riik Euroopas. Prantsusmaa alates 2017. aastast üha tempot kogunud tõus välismaiste otseinvesteeringute kontekstis on president Macroni eestvedamisel tööõiguses ja ettevõtete maksustamises läbiviidud reformide otsene tulemus, mille võtsid ühtviisi hästi vastu nii kodumaised kui ka rahvusvahelised investorid.
Euroopa atraktiivseim investeerimissihtkoht
17%kasvasid viimase aastaga välismaised otseinvesteeringud Prantsusmaale, kus registreeriti kokku 1197 uut projekti.
Väina teisel kaldal suurenesid investeeringud Ühendkuningriiki Brexiti ebakindlusele vaatamata 5%. Ometigi kaotas riik aga esmakordselt ajaloos selles tabelis oma esikoha.
Teiste heade tulemustega riikide hulka kuuluvad veel näiteks Portugal (+114%), Hispaania (+55%) ja Holland (+11%). Saab näha, kuidas COVID-19 välismaiste otseinvesteeringute projektide elluviimist mõjutama hakkab, eriti Hispaanias, kelle majandust praegune olukord Euroopas ehk kõige rohkem häirinud on.
Välismaised otseinvesteeringud vähenesid Iirimaal (-7%), Venemaal (-9%), Poolas (-26%) ja Türgis (-33%). Saksamaa stabiilsus välismaiste otseinvesteeringute osas näitab, kuivõrd raske on uutel tegijatel ülerahvastatud tööjõuturul töötajaid palgata, ning demonstreerib ilmekalt, et tarneahelad on juba praegu väga hästi korraldatud ja integreeritud. Venemaal ja Iirimaal toimunud languse taga on peamiselt mahukad investeeringud 2018. aastal.
-
Arvamus: Euroopa uus strateegia välisinvesteeringute kaasamiseks ja säilitamiseks
Christophe Lecourtier, Business France'i tegevjuht (vasakul)
Pascal Cagni, Prantsusmaa rahvusvaheliste investeeringute saadik (paremal)
COVID-19 näitas ettevõtetele, kuivõrd oluline on oma tarneahelad kiiremas korras ümber korraldada. Viimaste aegade kogemus peaks julgustama Euroopat veelgi enam pingutama ja liikmesriike üksteisega senisest tihedamat koostööd tegema.
Teejuhtideks sel teel saavad olema Prantsusmaa ja Saksamaa. Emmanuel Macron ja Angela Merkel avalikustasid 18. mail 2020 Prantsuse-Saksa algatuse Euroopa majanduse elavdamise, ökoloogilise ja digitaalse pöörde ning tööstusliku suveräänsuse toetamiseks. Nad rõhutasid, et esmatähtsaks tuleks pidada 5G-d, nn „tervet Euroopat” ja rohepööret, ning nende eesmärkide poole püüdlemisel peaks tegema tihedat koostööd sidusrühmade, valitsuste ja ettevõtetega.
Berliinil ja Pariisil saab olema ühine strateegia, kuidas oma sõltuvust impordist strateegilistes sektorites (nt bioteadused) vähendada. Selline tööstuslik autonoomia ei tohi aga mingil moel siiski takistada välismaiste ettevõtete kasvu, millel on Euroopas tugevad tööstusbaasid ning teadus- ja arenduskeskused.
Uued prioriteedid ja nende elluviimiseks eraldatavad vahendid pakuvad suurepäraseid võimalusi uuteks investeeringuteks ja töökohtade loomiseks, alustades eelkõige nendest ettevõtetest, kes juba praegu EL-is tegutsevad.
Prantsusmaa saamine Euroopa juhtivaks välismaiste otseinvesteeringute sihtkohaks 2019. aastal näitab Prantsusmaa majanduse vastupidavust ning Prantsusmaa uue “ärimudeli” on nii kodumaised kui ka rahvusvahelised investorid vägagi hästi vastu võtnud.
Välismaised otseinvesteeringud Euroopa suurlinnadesse kasvasid hüppeliselt
Ehkki kokku kasvasid Euroopa välismaised otseinvesteeringud eelmisel aastal vaid 0,9%, tegid investeeringud suurlinnadesse läbi peadpööritava tõusu. Suur-Londonis kasvasid investeeringud tänu digitaal- ja äriteenuste juhtpositsioonile 17%, Pariisi piirkonnas aga koguni 34%. Need piirkonnad moodustavad kogu Euroopa välismaistest otseinvesteeringutest vastavalt 8% ja 6%.
Baierimaa ja Nordrhein-Westfaleni (NRW) tugevate tööstuspiirkondade saatus oli üksteisest aga kardinaalselt erinev. Investeeringud NRW-sse kasvasid tervelt 44%, tehes sellest välismaiste otseinvesteeringute sihtkohtade pingereas kolmanda piirkonna Euroopas, samas kui Baierimaal vähenesid investeeringud 24%, tõugates ta neljandale kohale. Mõlemas piirkonnas tähendab tootmisprojektide suur osakaal seda, et seal lükatakse teistest piirkondadest enam 2019. aastal väljakuulutatud välismaiste otseinvesteeringute projekte kas edasi või tühistatakse ning allesjäänud loovad suurema tõenäosusega plaanitust vähem töökohti.
Euroopa suurlinnad olid välisinvestorite jaoks endiselt atraktiivsed
14%välismaistest otseinvesteeringutest läksid 2019. aastal Suur-Londonisse ja Pariisi.
Digi- ja äriteenuste sektoris domineerivad välismaised otseinvesteeringud
Kõige rohkem otseinvesteeringuid tehti 2019. aastal digi- ja äriteenuste sektoritesse, mis kokku andsid tervelt 31% uutest projektidest ja 24% uutest töökohtadest. Kohalike omavalitsuste kinnitusel oli enamik projekte nendes sektorites ka juba enne COVID-19 algust elluviidud.
Kõige suurema küsimärgi all on hetkel transpordisektori (sh auto- ja lennukitootjad ning -müüjad) projektid, mis moodustasid 7% uutest projektidest ja 23% uutest töökohtadest. Meie uuringu kohaselt on saanud tööstusseadmete tootjate ning keemia- ja plastitööstus kõrval just sellele sektorile osaks kõige rängemad tarneahela katkestused ja tulubaasi langused, mis tähendab ka seda, et seal on teistest rohkem projekte edasilükatud või kärbitud.
2. peatükk
COVID-19 mõju uutele välismaistele otseinvesteeringutele aastal 2020 ja edaspidi
Investorid loobuvad uutest projektidest, kuid ei tagane täielikult.
Selle artikli kirjutamise ajal oli COVID-19 Euroopa investeerimiskavasid küll juba mõnevõrra pidurdanud, kuid siiski mitte päriselt peatanud.
2020. aasta aprilli lõpus 113 ettevõtte seas korraldatud küsitlusest selgus, et 51% usub, et 2020. aasta välismaiste otseinvesteeringutega seotud plaanide maht mõnevõrra väheneb, 15% ootab olulist langust ning 23% plaanib uued projektid kuni 2021. aastani edasi lükata. 11% eeldab, et mingeid muudatusi ei tule.
Välismaiste otseinvesteeringute kavandamine Euroopas
66%küsitletud ettevõtete juhtidest usub, et välismaiste otseinvesteeringutega seotud plaanide maht 2020. aastal väheneb
Soov investeerida on arusaadavalt langenud, kuna erinevates riikides kehtestatud piirangud muudavad investeerimisprojektide hindamise ja teostamise praktiliselt võimatuks. Puhangu põhjustatud majanduslik ebakindlus tähendab ka seda, et ettevõtted vaatavad uuesti läbi, kas nende tootmist, teadusuuringuid või tugiteenuseid puudutavad projektid on endiselt majanduslikult mõttekad. EY 2020. aasta märtsis välja tulnud kapitaliusaldusbaromeetri kohaselt usub 73% ettevõtetest, et COVID-19 mõjutab tõsiselt kogu maailma majandust.
Kui peaksid realiseeruma optimistlikud prognoosid, mille kohaselt saab majanduse taastumine olema V-kujuline, mis tähendab, et majandustegevus taastub teisel poolaastal tugevalt, võiksid ka välismaised otseinvesteeringud kiirelt taastuda. Pessimistlike ennustuste kohane pikaajaline majanduslangus seevastu võib välismaiseid otseinvesteeringuid lähitulevikus aga oluliselt pärssida. EY makromajanduslik modelleerimine näitab, et kõige tõenäolisemalt saame näha ebaühtlast, saehambaid meenutavat taastumiskõverat, mida iseloomustab aeglane ja ebaühtlane kasv.
Välismaiste otseinvesteeringute taastumise määra on endiselt keeruline ennustada, kuna investeeringud sõltuvad suuresti ka majanduse taastumise kiirusest piirkondades, kust otseinvesteeringud Euroopasse tulevad, alustades Euroopast endast.
Pikaajaline majanduslangus Euroopas mõjutaks märkimisväärselt välismaiseid otseinvesteeringuid, kuna tervelt 52% Euroopasse aastatel 2015–2019 tehtud investeeringutest tuli Euroopa enda ettevõtetelt. Mõned riigid sõltuvad aga suuresti hoopis USA-st. Nii on see näiteks Iirimaa puhul, kus 40% erasektorist sõltub USA ettevõtetest.
Taastumiskõvera kuju varieerub sõltuvalt konkreetse riigi tervishoiusüsteemi võimekusest nakatumiskordaja kontrolli all hoidmisel ning sellest, mil määral sõltutakse globaalsetest väärtusahelatest.
-
EY arvamus: oodata on aeglast, katkendlikku ja ebaühtlast taastumist
Dr Marek Rozkrut
EY EMEIA piirkonna majandusteadlaste üksuse kaasesimees
See on esimene kord pärast 1930. aastate ülemaailmset majanduskriisi, kui oleme tunnistajaks majanduslangusele nii arenenud kui ka areneva turumajandusega riikides.
Kulukuse tõttu ei ole praegused üleriigilised piirangud, mis langetavad toodangut 20–25%, tõenäoliselt jätkusuutlikud. EY majandusstsenaariumi kohaselt saame kõige tõenäolisemalt näha saehambaid meenutavat taastumiskõverat, mida iseloomustab aeglane ja ebaühtlane kasv. Nende vahelduvate tõusude ja languste täpset ulatust hakkavad mõjutama korduvad epideemiapuhangud ning valitsuste suutlikkus nende mõju ohjeldada ja leevendada.
Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb EL-i SKP 2020. aastal 7,4% ning järgmise paari aasta jooksul ei ole oodata, et ühegi liikmesriigi majandus võiks taas pandeemiaeelsele tasemele jõuda. Valitseva ebakindluse tõttu lükkavad paljud ettevõtted investeeringud kas edasi või jätavad sootuks ära. Meie prognooside kohaselt peaksid Euroopa välismaised otseinvesteeringud 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes 35–50% kahanema.
Samal ajal esitab uue reaalsusega toimetulemine ettevõtetele aga kõrgeid nõudmisi, pannes proovile nende võime kohaneda ning suurendada oma vastupidavust pandeemia võimalikele järelkajadele. Kindlasti pööratakse edaspidi suuremat tähelepanu ka jätkusuutlikkusele ja kliimamuutustele. COVID-19 on muutnud meie suhtumist digilahendustesse: kui enne pandeemiat oli digitaliseerimine midagi, mida „võis teha”, siis nüüd on see möödapääsmatu.
Välismaiste otseinvesteeringute katkemine ohustab enim valdkondi, mida COVID-19 kõige rohkem mõjutab
COVID-19 mõju turunõudlusele ja äritegevusega jätkamise võimalikkusele on valdkonniti väga erinev. See omakorda mõjutab aga otseselt välismaiseid otseinvesteeringuid. Ettevõtted sektorites, kus nõudlus on COVID-19 tõttu oluliselt kasvanud (nt bioteadused, esmatarbekaubad ja jaemüük, e-kaubandus, interneti teel pakutavad meelelahutusteenused), suudavad suurema tõenäosusega oma olemasolevatest investeerimisplaanidest kinni pidada.
Maailmapanga globaalsest investeerimisagentuuride uuringust selgus, et tarneahela katkestused mõjutavad nii tootmist kui ka tulusid. Selle tulemusel vähendatakse investeerimiskavades kapitalikulusid ja palgatavate töötajate arvu, eriti töötleva tööstuse investeeringuid transpordisektoris ja tekstiilitööstuses.
Mis puudutab välismaiseid otseinvesteeringuid töötlevasse tööstusesse, siis saavad kõvasti kannatada nii transporditööstus (sh autotööstus ja lennundus), keemia- ja plastitööstus, masinate ja tööstusseadmete tootjad kui ka põllumajanduslik toidutööstus. Farmaatsiatööstus ja meditsiiniseadmete tootjad tunduvad praeguse seisuga vastu pidavat.
-
EY arvamus: vastupidavad pangad, vastupidavad kliendid
Nigel Moden
EY EMEIA piirkonna finantstalituse panganduse ja kapitaliturgude valdkonna juht
Euroopa pangandussektor on reageerinud operatiivselt nii erineva suuruse ja struktuuriga ettevõtete kui ka eratarbijate vajadusele senisest suurema finantstoe järele. Nad on suurendanud laenuandmist ja seda nii mitmel pool Euroopas pakutavate riiklike meetmepakettide kui ka olemasolevate laenutoodete kaudu ning pakkunud oma makseraskustes klientidele võimalust kasutada mitmesuguseid restruktureerimismeetmeid, nagu maksepuhkus, intressivaba arvelduskrediit ja soodustused krediitkaarditehingutele.
Pangandussektor on endiselt jätkusuutlik ning neil on õnnestunud näidata, et neil on praeguse suurenenud nõudluse rahuldamiseks nii operatiivne võimekus kui ka piisavalt vahendeid. Selles on olnud neile toeks Euroopa seadusandjad, kes on tulnud välja mitmesuguste kapitali maksukoormuse vähendamisele suunatud meetmetega, et pangad saaksid keskenduda oma klientide abistamisele.
Viimaste aja kogemus peaks julgustama sektorit keskenduma senisest enam oma tööpõhimõtete ja klientide kaasamise strateegiate muutmisele, kiirendades samal ajal ka automatiseerimise ja digitaliseerimise tempot. Meie pankade poolt kriisi ajal ülesnäidatud paindlikkus on hinnaline vara, mida nad saavad ka edaspidi muutuvale turudünaamikale reageerimiseks kasutada.
-
EY arvamus: andmerevolutsioon bioteadustes
Pamela Spence
EY bioteaduste valdkonna juht
Bioteaduste valdkonnas võrdub tulevane väärtus innovatsiooni ja andmete korrutisega. See tähendab, et innovatsiooni ergutamiseks tuleb mõista andmete tõelist väärtust ja see enda kasuks tööle panna, ning selle edukust tuleks mõõta individualiseeritud lahenduste ja paremate tervisenäitajate põhjal. COVID-19 on vajadust sellise lähenemise järele küll oluliselt kasvatanud, kuid tegelikult oli see aktuaalne juba enne pandeemiat.
Selle visiooni reliseerumiseks peavad sektori ettevõtted seljad kokku panema ning tegema tihedat koostööd n-ö mittetraditsiooniliste üksustega. Ühendkuningriigis on sellise tegevuse katalüsaatoriteks olnud varem näiteks Cambridge'i ja Oxfordi ülikoolide ümber koondunud klastrid. Need loovad soodsa keskkonna teaduse arenguks. Praegu pole füüsiline lähedus muidugi võimalik, kuid virtuaalne koostöö on - ja see on vägagi aktiivne.
Arvan, et sellised klastrid jäävad ka tulevikus endiselt väga oluliseks ja annavad välisinvesteeringute kaasamisel eelise. COVID-19 kriisist väljudes peaksid valitsused tõsiselt järele mõtlema, millistes valdkondades tahetakse edaspidi silma paista, ning seejärel julgustama nende sektorite ettevõtteid investeerima.
Erinevad riigid on reageerinud COVID-19 pandeemiale erinevalt ning see on tõstatanud valitsuse tasandil küsimusi ka riigi enda vajaduste kohta. Võib juhtuda, et valitsuste soovil tuuakse nii mõnigi tarneahel tulevikus tervenisti riiki tagasi.
Ka ettevõtted ise võivad otsustada, et vajavad rohkem kohalikke tarneahelaid. Ühe globaalse tarneahela ülalpidamise asemel võivad ettevõtted eelistada edaspidi näiteks Ameerika, Euroopa ja Aasia turgude jaoks eraldi tarneahelate loomist, mis poleks üksteisest sõltuvad.
Riiklike meetmepakettidega on võimalik küll välisinvestoreid mõjutada, kuid tegelikult vajavad linnad ja piirkonnad siiski uut, värsket lähenemist
COVID-19 muudab tõenäoliselt investorite arusaama sellest, millised riigid ja linnad on investeerimissihtkohana atraktiivsed. Kuna teadlased pole kindlad, kas COVID-19 teine laine meid 2020. aasta viimases kvartalis tabab, võivad ettevõtted hakata eelistama välismaiste otseinvesteeringute tegemisel neid Euroopa riike, mida COVID-19 esimene laine vähem mõjutas.
Sama kehtib ka linnade kohta. COVID-19 võib pärssida näiteks selliste Euroopa suurlinnade nagu London või Pariis edukust ning linnad, mis tunduvad pandeemiatega halvemini toime tulevat, võivad tulevikus vähem atraktiivseks muutuda.
Sõltumata aga sellest, kuivõrd hästi või halvasti üks linn COVID-19-ga toime suudab tulla, võib majandustegevus suuremates linnades kannatada mitmete pandeemia kontrolli alla saamiseks kehtestatud piirangute tagajärjel kiirenenud trendide tõttu. Olukorras, kus ettevõtted võimaldavad üha suuremal arvul töötajatel kodust tööd teha, ei pruugi nad pidada enam vajalikuks linnades kontorit omada, ning ka elanikud võivad tulevaste haiguspuhangute ja õhusaaste kartuses mujale kolida. Teatud Euroopa riigid, nagu Ühendkuningriik, üritavad ka ise aktiivselt pealinnade jõukust võrdsemalt väiksemate linnade ja piirkondade vahel ümber jagada.
Igas suuruses linnadel ja riikidel on nüüd võimalus oma atraktiivsust investeerimissihtkohana ise kujundada. 2020. aasta aprilli lõpus väitis tervelt 80% küsitletud ärijuhtidest, et (riiklikud) meetmepaketid mõjutavad tulevikus nende asukohavalikut. Riigid ja linnad saavad välismaiste otseinvesteeringute toetamise abil oma atraktiivsust suurendada, kuigi ootamatud, kuid kahtlemata hädavajalikud kulutused palgatoetustele, maksupuhkustele, maksumäärade alandamisele ja äritegevuse toetamiseks antavatele laenudele ei pruugi selleks just ülemäära võimalusi jätta.
-
EY arvamus: välismaiste otseinvesteeringute poliitika värskendamine väikelinnades
Mark Gregory
EY UK peaökonomist
Viimastel aastatel on majanduspoliitikat domineerinud veendumus, et inimeste koondumine linnakeskustesse kiirendab kasvu ja innovatsiooni, kuna suurendab vastastikust seotust. See kriis on aga näidanud, et linnakesksel majanduskasvul on nii oma head kui vead.
Õhusaaste ja CO2 järsk langus on paljastanud vägagi selgelt, millist keskkonnakoormust linnad põhjustavad. Samal ajal on hakanud inimesed mõistma, et ilma igapäevase pendelrändeta võiks olla nende elustiil vägagi erinev, rääkimata sellest, kui palju raha nad sedasi kokku hoiaksid.
Loomulikult ei tähenda see seda, nagu oleks inimestega näost näkku suhtlemine täiesti mõttetu. Äri-, finants- ja reklaamiteenuste puhul jääb see näiteks edaspidigi äärmiselt oluliseks, kuid koostööd on võimalik teha ka iga päev üksteisega koos olemata. Küll aga kipume me endiselt eeldama, et kõik sektorid on ühesugused, kuid reaalsuses saaks tööd teistes sektorites vabalt ümberkorraldada, kiirendades nii kasvu ja suurendades efektiivsust. Näiteks Ühendkuningriigis asub kaks kolmandikku kõigist programmeerimisoskust vajavatest töökohtadest Kagu-Inglismaal. Tegelikult ei ole selleks ju ühtegi head põhjust.
See ei tähenda, et linnade kasv sellega peatub. Peaksime praegusest olukorrast õppima ja rakendama neid teamisi selleks, et luua uus tasakaal ning tuua majandustegevus suurtest pealinnadest osaliselt jälle tagasi väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse.
Seetõttu tasuks küsida endalt, kuidas oleks konkreetses piirkonnas kõige õigem välismaiste otseinvesteeringute poliitikat kohandada. Mis töötab suurepäraselt Londoni puhul, ei pruugi väikelinna jaoks sugugi sobida.
See uus reaalsus esitab uusi väljakutseid ning nõuab uuenduslikku poliitikat ja ideid nii avalikult kui ka erasektorilt. Oluline roll on seejuures mängida ka EL-il.
-
Arvamus: Euroopa linnad taastuvad
Fernando Medina
Portugali pealinna Lissaboni linnapea
Nagu kõik globaalsed ja võrgustunud linnad, sai ka Lissabon COVID-19 pandeemia tõttu rängalt kannatada. Ehkki nakatumiskordaja suudeti kontrolli all hoida ning nakatunud inimeste arv oli teiste riikidega võrreldes pigem mõõdukas, olid paljud teenuseosutajad, eriti turismi- ja majutussektoris, sunnitud oma uksed piirangute rakendudes siiski sulgema. Nüüd on neil linna ja valitsuse toetusest hoolimata aga väga raske sellest august uuesti välja ronida.
Kuni maailmas hakatakse rahvusvahelist reisimist jälle turvaliseks pidama, peab turismisektor keskenduma oma tegevuses siseturule. Töötuse suurenemine nõuab otsustavat sekkumist ning kiirendatud ümberõpet, et leevendada käimasoleva digitaliseerimise ja automatiseerimise mõju, mida COVID-19 veelgi kiirendas.
See uus reaalsus esitab uusi väljakutseid ning nõuab uuenduslikku poliitikat ja ideid nii avalikult kui ka erasektorilt. Oluline roll on seejuures mängida ka EL-il. Taastumine võib võtta aega, lükates lähiajal meie teele tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid. Kuid kui olukord suudetakse saada kontrolli alla, tulevad Euroopa linnad sellest välja kiiresti ja tugevamana kui varem.
Lissabon on näidanud, et süsinikuvaba tulevik on endiselt nende suur eesmärk, luues senisest jätkusuutlikuma ja keskkonnasäästlikuma liiklussüsteemi, mille muudavad võimalikuks mahukad investeeringud ühistransporti. Nii tehes meelitab linn ka edaspidi investeeringuid ja inimesi ühte Euroopa vanimasse, kuid samas kõike elavamasse ja dünaamilisemasse pealinna.
Brexit pole enam peamine välismaiseid otseinvesteeringuid ohustav riskitegur, kuid ebakindlus pole kuhugi kadunud
Kartus, et Brexiti puhul võib realiseeruda kokkuleppeta stsenaarium, kadus pärast seda, kui konservatiivid Ühendkuningriigi üldvalimised 2019. aasta detsembris võitsid. Ärijuhid toetasid väljaastumislepingu rakendamist, kuna see välistas kokkuleppeta Brexiti toimumise võimaluse. See kajastub ka meie uuringu tulemustes: kõigest 24% küsitletutest liigitas Brexiti Euroopa atraktiivsust järgmisel kolmel aastal enim mõjutavate riskitegurite esikolmikusse. Eelmisel aastal oli nende osakaal veel 38%.
EL ja Ühendkuningriik soovivad sõlmida vabakaubanduslepingu, kuid hetkel käivad tulised vaidlusi selle üle, mil määral peaks Ühendkuningriik jätkama tulevikus EL-i eeskirjade järgimist. Ka COVID-19 on läbirääkimisi edasi lükanud ning üldiselt ollakse arvamusel, et detailse vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ja ratifitseerimiseks pole enam lihtsalt piisavalt aega.
Kui õigel ajal kokkuleppele ei jõuta ja üleminekuperioodi ei pikendata, peavad lähtuma Ühendkuningriik ja EL omavahelistes tegevustes edaspidi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusreeglitest. Realistlikum stsenaarium on aga siiski see, et esialgu sõlmitakse vaid kaupu hõlmav kaubanduskokkulepe ning teenustega seotud arutelud jätkuvad.
Detailne vabakaubandusleping suurendaks küll oluliselt välismaiseid otseinvesteeringuid Ühendkuningriiki ja tema kaubanduspartneritesse, kuid Ühendkuningriigi välismaiste otseinvesteeringute 5% kasv 2019. aastal, kui Brexitiga seonduv ebakindlus oli haripunktis, näitab siiski, et detailse vabakaubanduslepingu puudumine investeeringutele pikas perspektiivis päriselt kriipsu peale ei tõmbaks.
3. peatükk
Otseseid välisinvesteeringuid mõjutavad tegurid uues ärikeskkonnas
Keskenduda tuleks eelkõige tehnoloogiale, jätkusuutlikkusele ja tarneahelate ümberkujundamisele.
EY 2020. aasta aprillikuus tehtud uuringu kohaselt usuvad asukohaotsuseid tegevad juhid, et nende Euroopasse investeerimise plaane hakkavad mõjutama kolm põhitrendi:
- Tehnoloogia kasutuselevõtu kiirenemine kulude vähendamiseks ja klientidele juurdepääsu tagamiseks
- Kliimamuutuste ja jätkusuutlikkusega arvestamine investeerimisotsuste langetamisel
- Tarneahelate ümberkujundamine
Välismaiste otseinvesteeringute saatus Euroopas ei sõltu pelgalt majandusteguritest, vaid ka välismaised otseinvesteeringud ise võivad Euroopa majanduse taastumiseks ja ümberkujundamiseks vajaliku tõuke anda.
Tehnoloogiainvesteeringud on kasvamas
Vaid mõne nädalaga on COVID-19 muutnud tarbijate ja ettevõtete suhtumist digitehnoloogiasse.
Üle poole (55%) ettevõtetest plaanivad parandada lähitulevikus klientide digitaalset juurdepääsu, virtualiseerida ettevõtte ja tarbijate vahelise suhtluse ning kasvatada e-kaubanduse osakaalu.
Sellega paralleelselt peaksid ettevõtted suurendama investeeringuid nii toomise kui ka erinevate tehingutega seotud teenuste (IT, personal, finants) intelligentsemasse automatiseerimisse ja robotiseerimisse.
Kui enne pandeemiat oli digitaliseerimine midagi, mida „võis teha”, siis nüüd on see möödapääsmatu. Sellest on saanud aru ka ettevõtted, kellest 82% usub, et tehnoloogia kasutuselevõtt järgmise kolme aasta jooksul COVID-19 mõjul kiireneb.
Tehnoloogia kasutuselevõtt
82%82% küsitletud ettevõtete juhtidest usub, et tehnoloogia kasutuselevõtt järgmise kolme aasta jooksul COVID-19 mõjul kiireneb.
Riikide digitaalne konkurentsivõime, sealhulgas digitaalne infrastruktuur, digioskused ja dünaamiline tehnoloogiaettevõtete võrgustik, on nende atraktiivsust investeerimissihtkohana juba pikalt mõjutanud. Enne COVID-19 pidasid ettevõtted digipöördes globaalse juhtpositsiooni saavutamist Euroopa atraktiivsuse suurendamisel esmatähtsaks. Ka investeerimisotsuste langetamisel pidasid ettevõtted kõige olulisemaks teguriks just tehnoloogiliste oskustega tööjõu olemasolu.
Tehnoloogia kasutuselevõtu kiirenemine muudab riikide digitaalse konkurentsivõime investeerimisotsuste tegemisel veelgi olulisemaks. Seetõttu peavad valitsused tagama õiglase juurdepääsu kiirele internetile ja sideinfrastruktuurile ka äärealadel. See aitaks parandada piirkondade atraktiivsust välismaiste otseinvesteeringute sihtkohana ka väljaspool suuremaid linnu.
Uus rõhk jätkusuutlikkusele muudab investeerimisotsuste tegemist
COVID-19 on õpetanud kodanikke ja tarbijaid jätkusuutlikkust hindama ja nõudma. Nad on näinud piirangutega kaasnenud madalama õhusaaste eelised. Vaid hädavajalike poodide avatuna hoidmine on sundinud kokkuhoidlikkusele, mis võib jätkuda ka pärast pandeemiat. Samuti on kasvanud teadlikkus sissetulekute ebavõrdsusest, eriti seoses eesliinil tegutsevate tervishoiutöötajatega.
Seetõttu nõuavad inimesed üha enam, et ettevõtted tegeleksid rohkem selliste suurte ühiskondlike probleemidega nagu kliimamuutused ja sissetulekute ebavõrdsus. Lisaks võivad valitsused kehtestada reegleid, mis julgustavad ettevõtteid neid muutusi ise eest vedama.
Enamik ettevõtteid saab sellest aru: 57% neist usub, et COVID-19 tõttu keskendutakse järgmise kolme aasta jooksul senisest enam jätkusuutlikkusele ja kliimamuutustele.
Jätkusuutlikkus
57%küsitletud ettevõtete juhtidest usub, et järgmise kolme aasta jooksul keskendutakse senisest enam jätkusuutlikkusele ja kliimamuutustele.
Majanduse taastumine COVID-19 kriisist võib kiirendada liikumist jätkusuutlikuma tuleviku suunas. Püüdlus jätkusuutlikkuse poole loob tööstusele uusi võimalusi.
Kuidas see välismaiseid otseinvesteeringuid mõjutab? Ettevõtted, mis on jätkusuutlikkuse juba varem oma südameasjaks võtnud, võivad näha Euroopat välismaiste otseinvesteeringute tegemiseks atraktiivsema sihtkohana, kui sealne äri-, poliitiline ja sotsiaalne kliima on nende väärtuste ja eesmärkidega kooskõlas.
Teisalt aga on oht, et jätkusuutlikkuse suurendamiseks rakendatav ülemäärane regulatsioon ja konkurentsile mittevastavad maksud võivad Euroopa atraktiivsust hoopiski vähendada.
-
EY arvamus: saagem süsinikuvabaks ehk kuidas taastada majandust roheliselt
Bernhard Lorentz
EY Saksamaa, Šveitsi ja Austria turgude juhtivpartner ning EYCarboni teenustevaldkonna juht
Igati õigustatult on valitsused tulnud välja ulatuslike meetmepakettidega, et COVID-19 majanduslikku ja sotsiaalset mõju leevendada, kuid kogu selle möllu keskel on oht, et unustame teise suure probleemi: kliimamuutused. Mõlema probleemiga korraga tegelemisel on märkimisväärsed eelised, kuid selleks on vaja õiget lähenemist.
Eelmise aasta detsembris, enne COVID-19 algust tutvustas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma plaani kliimaneutraalsele tuleviku poole liikumiseks ning kutsus EL-i liikmesriike üles toetama Euroopa rohelist kokkulepet.
Selle eesmärk on muuta liit rohkelt süsinikdioksiidiheiteid tekitavast majandusest süsinikuvabaks majanduseks. Eesmärgi saavutamiseks pakutakse välja laiahaardeline tegevuskava, mis hõlmab investeeringuid säästvasse tehnoloogiasse ja tööstusinnovatsiooni toetamist. See on hästi kooskõlas EL-i riigipeade kokkuleppega, mille kohaselt peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Hiljemalt 2050. aastaks peaks jõudma Euroopa kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
Selle saavutamiseks kutsutakse kavas üles vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 50–55% võrreldes 1990. aasta tasemega, mis tähendab praeguse 40% eesmärgi olulist tõstmist.
Kui seda hästi teha, võiks Euroopast saada globaalne teerajaja, kes loob oma majandusmudeli ja soodustab jõuliselt innovatsiooni.
Tarneahelad vastupidavaks ja paindlikuks
Tulevaste pandeemiate oht, kasvanud geopoliitilised pinged ning kliimamuutused suurendavad vajadust paindlike tarneahelate järele. Kuidas seda täpselt saavutada, sõltub suuresti konkreetse ettevõtte vajadustest ja tegevusvaldkonnast, kuid tõenäoliselt mängivad siingi olulist rolli välismaised otseinvesteeringud.
Kogu tarneahele konkreetsesse riiki tagasitoomise asemel eeldab aga 83% küsitletud ärijuhtidest tarneahelate regionaliseerumist, mille käigus liigutatakse teatud tootmisüksused ja nende väärtusahelad EL-i ja Aafrika piiridele lähemale. Küll aga tuuakse selle käigus riiki tagasi teatud kriitilise tähtsusega tegevused, mis aitab luua paindlikuma väärtusvõrgustiku ja taaskäivitada tootmise, vähendades samas häiringute riski tulevikus.
Lisaks loodab 61% ettevõtetest vähendada oma väärtusahelas sõltuvust ühest konkreetsest riigist.
Tarneahel
61%küsitletud ettevõtete juhtidest loodab vähendada oma väärtusahelas sõltuvust ühest konkreetsest riigist.
Siin tuleb mängu ka tehnoloogia. Pea 80% ettevõtetest plaanib liikuda timmitud või kihtlisandustootmise (nt 3D-printimine) suunas, et saada eeliseid kiiruse, kulude, täpsuse ja materjalide osas.
Tehnoloogial võib olla täiendav roll tootmisrajatiste avatuna hoidmisel, aidates parandada töötervishoidu ja -ohutust: erinevaid tehnoloogilisi lahendusi võidakse hakata kasutama näiteks töötajate tervisliku seisundi jälgimiseks, inimestevahelise suhtluse vähendamiseks või ventilatsioonisüsteemi täiustamiseks.
Vastupidava tarneahelaga ettevõtetel on olnud COVID-19 ajal tohutu konkurentsieelis ja ma arvan, et see jätkub ka pikemas perspektiivis.
4. peatükk
Euroopa taastumist soodustavate välismaiste otseinvesteeringute kaasamine
Soovitame Euroopale, kuidas oma atraktiivsuse säilitamiseks kohe otsustavalt tegutsema hakata.
Murettekitav arv ettevõtete juhtivtöötajaid on Euroopa väljavaadete osas pärast COVID-19 pessimistlikult meelestatud: 49% neist usub, et Euroopal on oht olla investeerimissihtkohana edaspidi senisest kas vähem või oluliselt vähem atraktiivne. Muidugi on tegelikult ju kõik piirkonnad piiriüleste investeeringute jaoks tulevikus tõenäoliselt vähem atraktiivsed, mitte ainult Euroopa. Sellegipoolest peab Euroopa oma atraktiivsuse säilitamiseks otsustavalt tegutsema hakkama. Siin on neli soovitust, kuidas seda teha.
Soovitus nr 1: asuda globaliseerumise kaitsele, alustades Euroopast
COVID-19 on süvendanud globaliseerumisvastaseid suundumusi ühiskonnas. Mitmete riikide, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa valitsused, on rõhutanud vajadust tagada kohalik võimekus varustada riiki teatud võtmetähtsusega toodetega. Samal ajal on karmistatud piiranguid, et takistada võtmeettevõtete omandamist välismaiste ostjate poolt.
Samale trendile võib viidata ka asjaolu, et 37% küsitletud ettevõtetest kaalub võimalust oma tootmist Euroopas laiendada. Ei ole veel selge, kas see suundumus saab hõlmama investeeringuid paljudesse erinevatesse sektorisse või piirdub vaid teatud oluliste toodetega, nagu näiteks meditsiiniseadmed. Lisaks taganevad teatud suurriigid, eriti USA, endise hooga kriitilistest rahvusvahelistest institutsioonidest ja lepingutest.
Tootmine
37%küsitletud ettevõtete juhtidest kaalub võimalust oma tootmist Euroopas laiendada.
Selle taustal on EL-il võimalus olla rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise eestkõnelejaks ja toetajaks, alustades omaenda liikmesriikidest. Seda ei ole vaja mitte ainult selleks, et tulevasteks vapustusteks paremini valmis olla, vaid ka selleks, et luua keskkond, mis meelitaks ligi nii investeeringuid kui tagaks ka majanduskasvu ja heaolu.
EY analüüsi kohaselt on moodustanud Euroopa ettevõtete investeeringud teistesse Euroopa riikidesse viimase viie aasta jooksul enam kui poole (52%) välismaistest otseinvesteeringutest. Usume, et see ongi Euroopa taastumise võti. Euroopa majandusmootori taaskäivitamiseks tuleks keskenduda eelkõige Euroopa kodanike, tarbijate, tootjate ja finantsinvestorite vahelise usalduse taastamisele.
Nüüd peab Euroopa pöörama tähelepanu ettevõtluse ja investeeringute pikaajalisele toetamisele. Esimese asjana tuleks uuesti läbi vaadata maksureform.
-
Arvamus: Euroopa tulevase konkurentsivõime tegevuskava
Guillaume Alvarez
Steelcase Inc. Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni vanemasepresident ning Euroopa tippjuhte koondava European Executive Councili esimees
See võib kõlada küll esmapilgul uskumatult, kuid tegelikult on Euroopa mõningatele komplikatsioonidele vaatamata COVID-19-le suures plaanis siiski igati õigesti ja asjakohaselt reageerinud. Riikidevaheline koordineerimine on jätnud aga paljuski soovida ning erinevates riikides parasjagu kehtivate reeglite väljaselgitamine on kulutanud ettevõtetel palju energiat.
Euroopa tasandil võib käia kulisside taga küll tihe koostöö, kuid avalikkuse ega ettevõteteni pole sellest suurt midagi jõudnud, mis tekitab ühiskonnas ebakindlust.
Nüüd peab Euroopa pöörama tähelepanu ettevõtluse ja investeeringute pikaajalisele toetamisele. Esimese asjana tuleks uuesti läbi vaadata maksureform. Kahjuks on kiusatus maksude tõstmiseks suur, kuid ettevõtetele peaks jäetama võimalus hoida oma raha tõeliselt tootlikes investeeringutes.
Olulised on ka töötamist reguleerivad seadused. COVID-19 tulemusel läheb osadel ärivaldkondadel palju paremini kui teistel ning seega on vaja suuremat paindlikkust töötajate ümbersuunamiseks uutesse arenevatesse sektoritesse ja uutele töökohtadele.
Euroopa tehnoloogiasektori arendamiseks on vaja ambitsioonikat poliitikat.
Siis muidugi on veel Brexit. Peame olema pragmaatilised ning säilitama võimalikult suures ulatuses kaupade ja inimeste vaba ringluse.
Lõpuks on vaja veel kinnitatud Euroopa eelarvet, kus oleks arvestatud äsja läbi elatud šokiga ning pöörataks erilist tähelepanu liikuvuse ja jätkusuutlikkuse toetamisele.
See ongi Euroopa taastumise võti.
Soovitus nr 2: investeerida tehnoloogia, tervishoiu ja keskkonnaga tegelevatesse sektoritesse
Küsitlusele vastanud mõistavad Euroopa tehnoloogiale ja jätkusuutlikkusele panustavate sektorite tähtsust majanduskasvus. Lähiaastatel Euroopa majanduskasvu enim panustavate valdkondade edetabelis paigutasid nad säästva tehnoloogia esikohale. Digimajandus sai teise ning tervishoiu ja heaolu sektor kolmanda koha.
Miski ei garanteeri aga seda, et investeeringud Euroopa tehnoloogiamahukatesse sektoritesse ka edaspidi sama hoogsalt jätkuvad. Me vajame tugevat, kiire ja usaldusväärse ühenduvusega digitaalset infrastruktuuri. Euroopa 500 miljoni kodaniku tervise kaitsmiseks vajab EL ka plaani, kuidas edendada ravi- ja vaktsiiniuuringuid ning teha koostööd EL-i liikmesriikide vahel riiklike tervishoiusüsteemide tugevdamiseks.
Et jääda ka edaspidi talentide, ettevõtjate ja globaalsete ettevõtete eelistatud sihtkohaks, peavad Euroopa riigid kohandama oma haridus- ja koolitussüsteeme, et varustada oma inimesed tööturule vajalike oskustega.
Need, kes loovad oma ettevõttes digiväljaõppe ja -arengu võimalused, on paremal positsioonil talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.
-
Arvamus: õpetajad peavad ajaga kaasas käimiseks digilahendustega kohanema
Caroline Jenner
JA Worldwide'i operatiivjuht
Digipööre haridussektoris oli käimas juba enne pandeemiat, kuid seda oluliselt tagasihoidlikumas tempos. COVID-19 kiirendas üleminekut veebipõhistele õppeplatvormidele ning seeläbi on haridussektor saavutanud kahe kuuga selle, mis oleks tavaolukorras võtnud kaks aastat. Muidugi peame olema seejuures ettevaatlikud, et sõltuvus tehnoloogiast ei tekitaks juurde täiendavat ebavõrdsust.
Ma ei usu, et tarbijad sooviks minna pandeemia taandudes tagasi oma "vanade harjumuste" juurde. Selle asemel oodatakse ilmselt kombineeritud õppevorme, kus digitaalsed lahendused eksisteerivad kõrvuti tranditsioonilise näost näkku suhtlusega. Õpetajad tahavad parandada praegust lähenemist õppija edusammude hindamisele, mis tähendab, et e-õppe pakkujad saavad olla edukad ainult siis, kui nad keskenduvad kvaliteedile, mõjule ja õpitu rakendamise võimalikkusele nn päriselus.
Seda muutust hakkavad vedama nooremad põlvkonnad, kes tunnevad ennast tehnouuenduste maailmas mugavamalt; nad on juba leidnud veebipõhised alternatiivid klassiruumis toimuvale õppetööle ning õpivad juurde uusi oskusi, et pandeemiajärgses maailmas tööturul endiselt konkurentsivõimelised olla. Tänapäeval nii olulised kompetentsid, nagu näiteks ettevõtlikkus, saavad tulevikus valitsevaks.
Ettevõtted peaksid sellest eeskuju võtma. Need, kes loovad oma ettevõttes digiväljaõppe ja -arengu võimalused, on paremal positsioonil talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.
Kuidas iganes selliseid koolitusi aga ka ei pakutaks, on vaja pikas perspektiivis noorte ja ettevõtete tulevastele vajadustele vastavate haridussüsteemide loomiseks teha tihedat ja mõtestatud koostööd valitsuste, ettevõtete, kodanikuühiskonna ning kohalike kogukondade vahel.
Soovitus nr 3: rahastada nn uut normaalsust, püüdes säilitada õiget tasakaalu riikliku toe ja majanduse konkurentsivõime vahel
Nii EL-i liikmesriigid kui ka EL ise on eraldanud märkimisväärseid rahalisi vahendeid, et aidata ettevõtetel COVID-19 majandusliku mõjuga toime tulla. Rahastamist ei ole vaja aga mitte ainult tormi üle elamiseks, vaid ka sellest taastumiseks. Hättasattunud piirkondade majanduse taaskäivitamiseks läheb vaja infrastruktuuriinvesteeringuid, uute ettevõtete käima tõukamiseks on vaja neid varajases kasvuetapis rahastada ning rahvusvahelised ettevõtted vajavad oma laienemise rahastamiseks täiendavat kapitali.
See nõuab uute avaliku ja erasektori rahaliste vahendite leidmist ning pangalaenudest sõltuvuse järkjärgulist vähendamist. Näiteks on Euroopa juba pikka aega kadedusega vaadanud USA elavat riskikapitaliturgu. Võib-olla on just nüüd õige aeg luua tingimused, kus Euroopa riskikapital saaks jõudsalt areneda. Lisaks võidakse näiteks osa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võlgadest pikas perspektiivis omakapitaliks muuta.
Riikliku rahastuse puhul peavad valitsused leidma õige tasakaalu majanduse elavdamiseks ja ettevõtete toetamiseks kogutavate maksude tõstmise ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tagamise vahel Aasia ja USA konkurentidega. Näiteks meie 500 Euroopa tippjuhti hõlmanud küsitlusest selgus, et Euroopa atraktiivsuse seisukohalt peetakse esmatähtsaks tehnoloogiasektorit. Seda sektorit tuleb muidugi asjakohaselt maksustada, kuid ülemäärased kulud või liigne reguleerimine võivad tulevasi investeeringuid takistada.
Soovitus nr 4: valmistuda järgmiseks kriisiks
Pärast COVID-19 pandeemia lõppu tähendab atraktiivseks investeerimissihtkohaks olemine vastupidavust ja paindlikkust. Euroopa peab tagama, et on tulevasteks vapustusteks valmis, olgu selleks siis uus pandeemia, mastaapne küberintsident või keskkonnakatastroof.
Ettevalmistused peavad toimuma mitmel rindel. Esimeses järjekorras tuleks rakendada ja arendada Euroopa akadeemilise ja ettevõtlussektori analüütilist suutlikkust, et tulevasi kriise tõhusamalt prognoosida, jälgida ja leevendada.
-
EY arvamus: valitsused peavad otsustavalt tegutsema
Alessandro Cenderello
EY EL-i institutsioonide juhtivpartner
Sageli kurdetakse Euroopa turul liigse reguleerimise ja valitsuse sekkumise üle, kuid säärane kriis paneb mõistma vastupidavate institutsioonide vajalikkust.
EL on õppinud 2008.–2012. aasta finantskriisist ning seetõttu on meie institutsioonid ootamatusteks paremini valmis. Mida saab Euroopa praegustel segastel aegadel taastumiseks hädavajalike välismaiste otseinvesteeringute kaasamiseks ära teha?
EL-i liikmesriigid on käivitanud riiklikud programmid, mis on riigiti erinevad.
Samuti juhib Euroopa neid jõupingutusi, mida tehakse COVID-19-ga võitlemiseks globaalsel tasandil. Euroopa Komisjoni globaalne üleskutse koguda vaktsiini ja ravimeetodite väljatöötamiseks 7,5 miljardit eurot on hea näide sellest, kuidas EL suudab tuua kokku organisatsioone üle kogu maailma.
Kas valitsuse sekkumine jätkub? Jah, sest seda on vaja. Riigistamine on Euroopa eri paigus juba tasakesi lahti läinud, nii et pärast COVID-19 tegelevad valitsused kindlasti senisest aktiivsemalt ettevõtete ja majandusega.
Hoopis olulisem küsimus on aga see, kuidas valitsused majanduse ka pikemas perspektiivis vastupidavaks muuta kavatsevad. Vastupidavuse kasvatamine ei kaitse mitte ainult ettevõtteid ja inimesi, vaid muudab Euroopa ka konkurentsivõimeliseks ja välisinvestoritele atraktiivseks, mida on vaja taastumise kiirendamiseks.
Ka EL-i võtmeinstitutsioonid peavad tagama oma piisava valmisoleku. Paljud Euroopat siduvad institutsioonid sattusid karmi kriitika alla, kuna nende reageerimist COVID-19 kriisile ei peatud asjakohaseks. Kahtlemata on neil sellest paljugi õppida, kuid üleskutsetega kõnealuste institutsioonide laialisaatmiseks ei tohiks siiski kaasa minna. Euroopa välismaised otseinvesteeringud saavad õitseda ainult siis, kui tegutsetakse koos, ühtsete Euroopa institutsioonide juhtimisel.
Pandeemia tõi esile teatud ühiskonnasegmentide majandusliku haavatavuse ning näitas, et osade segmentide haavatavus võib suurendada kogu ühiskonna haavatavust. Ettevõtted ja valitsused ei pea kaitsma mitte ainult kõige haavatavamaid sektoreid, vaid ka kõige haavatavamaid inimesi, sealhulgas ka osalise tööajaga, vabakutselisi ja juhutöötajaid.
Me ei tohi unustada, et inimesed võivad kaotada motivatsiooni uusi oskusi omandada, kui ainus, mida nad tulevikus näevad, on ebakindlatel jalgadel seisev juhutöömajandus.
Vastupidavuse kasvatamine ei kaitse mitte ainult ettevõtteid ja inimesi, vaid muudab Euroopa ka konkurentsivõimeliseks ja välisinvestoritele atraktiivseks, mida on vaja taastumise kiirendamiseks.
Viide
Euroopa peab pärast COVID-19 majanduse taastumise käima tõukamiseks otsustavalt tegutsema. Uues ärikeskkonnas atraktiivsuse säilitamiseks peavad EL-i liikmesriigid keskenduma Euroopa-sisestele investeeringutele ning muutma oma turud paindlikumaks ja vastupidavamaks.
