Muudatused Eesti finantsaruandluse standardis 2027, mõju Eesti ettevõtetele

Eesti finantsaruandluse standard uueneb alates 2027. aastast ja toob ettevõtetele mitmeid sisulisi muudatusi. Kõige enam mõjutab see e kaubanduse, jaekaubanduse, eritellimusel tootmise ja ühinemiste ning omandamistega tegelevate ettevõtete raamatupidamist.

Muudatused Eesti finantsaruandluse standardis: milliste ettevõtete raamatupidamist need enim muudavad?

Eesti finantsaruandluse standardis viidi sisse muudatused, mis rakenduvad 2027 algavale aruandeperioodile ja puudutavad paljusid Eesti ettevõtteid. Millised on olulisemad sisulised uuendused ja mis tegevusvaldkondade ettevõtetele need enim mõju avaldavad, selgitab Kätlin Kallakas, konsultatsiooniettevõtte EY CFO Consultingu vanem juhtivkonsultant Baltikumis.

Eestis määrab finantsarvestuse ja -aruandluse reeglid Raamatupidamise Toimkond, kes toetub rahvusvahelisele finantsaruandluse standardile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (IFRS for SMEs). Ligi aasta tagasi, 2025. aasta veebruaris, avaldas standardi autor ehk Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) standardi uuendatud tervikteksti.

Eesti Raamatupidamise Toimkond vaatas 2025. aasta jooksul muudatused läbi ja täiendas vastavalt ka Eesti finantsaruandluse standardit (EFS). Kuigi uuendused seisnevad peamiselt viidete ajakohastamises ja täpsustuste lisamises, sisaldavad mitmed juhendid ka sisulisi muudatusi, mis võivad ettevõtete arvestust ja avalikustamispraktikat märkimisväärselt mõjutada.

Kõige suurem mõju avaldub e-kaubanduse ja jaekaubanduse ettevõtetele, kus kauba tagastused on sagedased. Samuti tasub uuendustega põhjalikult tutvuda eritellimusel tootjatel ning ettevõtetel, kes tegelevad ühinemiste, omandamiste või osalustehingutega.

Tagastusõigusega kauba müük

Varasem praktika, kus võimalike kaubatagatuste jaoks tehti eraldis, asendub edaspidi müügitulu osaliseks “kinnipidamiseks”. Seetõttu täiendati RTJ juhendeid 4, 10 ja 15.

Muudatuste järgi kajastab müüja müügihetkel:

• müügitulu ainult selles ulatuses, mille puhul ei ole oodata, et kaup tagastatakse;
• tagasimaksekohustise saadud või saadava tasu selles ulatuses, mille puhul eeldatakse tagastust;
• tagastatava vara (varude koosseisus) ja vastava kaubakulu korrigeerimise nende kaupade kohta, mida tõenäoliselt tagastatakse.

Tagastatav vara hinnatakse kauba müügieelses bilansilises väärtuses, millest arvatakse maha eeldatavad kauba tagasisaamise kulud ja võimalik väärtuse langus.

Igal bilansipäeval peab ettevõte üle vaatama kaupade tagastamise tõenäosuse hinnangud. Kui hinnang muutub, tuleb vastavalt korrigeerida tagasimaksekohustist ja müügitulu ning tagastatava vara bilansilist väärtust ja kaubakulu.

Aastaaruandes tuleb avalikustada, kui suur on varude koosseisus kajastatud tagastusõigusega varade summa.

Täiendus tulu kajastamise põhimõtetes

RTJ 10 juhendisse lisatakse täpsustus kauba müügi kohta siis, kui kaupa alles toodetakse. Kui üldjuhul kajastatakse tulu pärast kauba valmimist ja ostjale üleandmist, siis edaspidi tuleb jälgida, kas on täidetud kaks tingimust:

• Kaup valmistatakse ostja konkreetse tellimuse järgi ja ostja peab juba tehtud töö eest tasuma.
• Müüjal ei ole võimalik seda kaupa kellelegi teisele müüa ehk kaubal puudub alternatiivne kasutusvõimalus.

Kui need tingimused on täidetud, siis kajastatakse tulu jooksvalt tootmise käigus vastavalt kauba valmiduse astmele ehk valmidusastme meetodil, mitte alles kauba valmimisel ja üleandmisel.

Teenuse osutamise lepingute puhul tehakse arvestus lihtsamaks: lepingu sõlmimisega seotud kulud kajastatakse edaspidi kohe nende tekkimisel kasumiaruandes kuluna. Erandiks on olukord, kui mõni teine RTJ nõuab nende kulude arvestamist vara soetusmaksumuse osana.

Äriühendused ja omandatud osaluse soetusmaksumus

Juhendisse RTJ 11 „Äriühendused“ tehakse kaks olulist muudatust.

Esimene muudatus puudutab omandamisega otseselt seotud väljaminekuid. Praegu lisatakse omandamisega otseselt seotud kulud (nt nõustamis- ja juriidilised kulud) omandatud osaluse soetusmaksumusse. Edaspidi tuleb need kulud kajastada kohe nende tekkimise perioodil kasumiaruandes.

Teine muudatus on seotud omandatud osaluse soetusmaksumuse määramisega. Kui osaluse ostuhind sõltub tingimustest, mis selguvad mingil ajahetkel tulevikus (nt omandatud ettevõtte käive või kasum pärast omandamist), siis:

• omandamise kuupäeval arvestatakse selle lisatasu õiglane väärtus osaluse soetusmaksumusse;
• hilisemaid muutuseid lisatasu õiglases väärtuses ei kajastata edaspidi enam mitte  soetusmaksumuse korrigeerimisena, vaid kasumiaruandes või kui kui tasu makstakse emiteeritavate omakapitaliinstrumentidega, siis omakapitalis.

Avalikustamise nõuded

Lisaks varude avalikustamise täiendustele peavad ettevõtted uuendatud juhendite järgi aastaaruandes avalikustama infot ka järgmise kohta:

• seotud osapoolte suhtes kehtivad tingimuslikud kohustised, antud garantiid ja muud bilansivälised siduvad kohustused;
• soetusmaksumuses ja korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsinstrumentide väärtus enne ja pärast allahindlusi ning allahindlused;
• pärast aruandekuupäeva välja kuulutatud dividendid ja nendega seotud tasumisele kuuluv tulumaks.

Samas kaotatakse mõned senised avalikustamisnõuded. Valitsussektori üksused ei pea enam avalikustama omavahelisi tehinguid ja saldosid, kui need ei ole individuaalselt olulised. Samuti ei ole muudatuste jõustumisel vaja enam avalikustada ka võimalikku tulumaksu summat, mis tekiks siis, kui kogu jaotamata kasum välja maksta.