Mitteresidendi palkamine 2026: maksustamine ja ravikindlustus Eestis

Ka mitteresidendil võib olla õigus maksuvabale tulule

Mitteresidendiks olemine ei tähenda automaatselt, et Eestis maksuvaba tulu kasutada ei saa, ehkki vahel nii arvatakse. Kui töötaja on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi resident, võib ta teatud tingimustel kasutada Eestis maksuvaba tulu samadel alustel nagu Eesti resident. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus ja saata Eesti Maksu- ja Tolliametile koduriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend. Ilma tõendita tööandja maksuvaba tulu arvestada ei saa. Kui seda jooksvalt ei tehta, saab õige arvestuse teha hiljem tuludeklaratsioonis.

Mitteresidendi Eestis maksustatav tulu tuleb deklareerida TSD lisa 2 vormi kaudu. Maksuvaba tulu saab seal arvesse võtta ainult siis, kui residentsustõendi andmed on enne deklaratsiooni esitamist maksuameti andmebaasi kantud. Kuna tõend kehtib üldjuhul ühe aasta, tuleb see igal aastal uuesti esitada.

Kui töötajal pole Eesti isikukoodi

Üks sagedane praktiline mure mitteresidendi palkamisel on see, et töötajal ei pruugi alguses olla Eesti isikukoodi. Ometi on seda vaja nii töötamise registreerimiseks kui ka maksude deklareerimiseks. Üldjuhul registreeritakse töötamine Eesti isikukoodiga. Kui välismaalasel seda veel ei ole ja ta ei saa seda enne tööle asumist mõjuval põhjusel taotleda, võib tööandja registreerida töötamise kuni viieks päevaks sünniaja alusel. Sel juhul tuleb aga arvestada, et töötajale ei teki sotsiaalseid tagatisi.

Ravikindlustuse loogika on seevastu üsna lihtne: see tekib siis, kui inimene viibib Eestis seaduslikult, tema eest makstakse sotsiaalmaksu ja töötamine on registris Eesti isikukoodiga kirjas. Ravikindlustus võib olla nii Eesti alalisel elanikul, siin elamisloa või elamisõiguse alusel viibival inimesel kui ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult töötaval inimesel. Ravikindlustuse võimalus on ka inimestel, kes on seaduse alusel võrdsustatud kindlustatud isikutega ning neil, kes sõlminud Tervisekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu.

Eesti reeglid kehtivad vaid Eestis kindlustatule

Haiguslehe ja hüvitise puhul sõltub kõik sellest, millise riigi ravikindlustus töötajale kehtib. Kui töötaja on kindlustatud Eestis, lähtutakse Eesti reeglitest. Kui ta jääb aga näiteks kehtiva A1 tõendi alusel oma koduriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, kehtivad selle riigi reeglid. Sel juhul ei maksta Eestis tema eest sotsiaalmaksu, Eesti haigusleht ei anna õigust hüvitisele ning hüvitist tuleb taotleda koduriigist. Kui Eestis kindlustatud töötaja haigestub välismaal, peab ta võtma tõendi kohaliku arsti käest, esitama selle tööandjale ning tööandja edastab vajalikud andmed Tervisekassale.

Mainitud A1 tõend on keskne dokument olukordades, kus töötaja töötab samaaegselt mitmes riigis või lähetatakse ajutiselt välismaale töötama. Tõend kinnitab, millise riigi sotsiaalkindlustussüsteemi töötaja kuulub ning aitab vältida olukorda, kus mitmes riigis tekib korraga sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Kui inimene elab teises riigis, kuid töötab nii seal kui ka Eestis, tuleb A1 taotleda elukohariigist. Kui aga töötaja elab Eestis ja lähetatakse ajutiselt välisriiki, taotleb tõendi Eesti tööandja Sotsiaalkindlustusametist.

Mitteresidendi eest II sambasse makseid ei tehta

Mitteresidendi palkamisel kerkib tööandja jaoks sageli esile veel kaks praktilist küsimust: kohustuslik kogumispension ehk II sammas ning transpordi- ja majutuskulude hüvitamine. II samba puhul tasub meeles pidada, et kohustuslik kogumispension kehtib ainult Eesti residentidele. Mitteresidendile makstavat tasu selle maksega ei maksustata ning tema eest ei tehta II sambasse makseid ka siis, kui ta töötab Eestis pikemat aega. Kui töötaja muutub hiljem Eesti residendiks, saab ta pensionikogumisega liituda või oma valikuid muuta.

Transpordi- ja majutuskulude puhul tekib sageli küsimus, millal võib tööandja need maksuvabalt hüvitada. Eesti maksureeglid lubavad tööandjal katta maksuvabalt töölepinguga töötaja kodu ja töökoha vahelisi sõite siis, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada mõistliku aja- või rahakuluga või kui töötaja elab töökohast vähemalt 50 kilomeetri kaugusel. Majutuskulusid saab maksuvabalt hüvitada siis, kui töötaja elukoht asub töökohast vähemalt 50 kilomeetri kaugusel ja tal ei ole töökoha lähedal teist eluasemena kasutatavat kinnisvara. Piirmäär on Tallinnas ja Tartus kuni 500 eurot kuus ning mujal Eestis kuni 250 eurot kuus.

Kokkuvõttes annab välismaalase palkamine ettevõttele juurdepääsu uutele oskustele, kuid eeldab ka häid teadmisi mitteresidentide maksustamise, töötamise registreerimise ja sotsiaalkindlustuse reeglites. Edu võtmeks on teha olulised küsimused võimalikult selgeks juba värbamisprotsessi alguses.