EY uuring: Eesti atraktiivsus välisinvestorite silmis kasvab, kuid kõrged energiahinnad pidurdavad konkurentsi

Baltikumi suurimaks nõrkuseks peetakse valdavalt turu väiksust, mida toob Eesti ja Leedu puhul välja 38% ning Läti puhul 44% vastanutest. Samuti näeb 30% vastanutest Eesti ja Leedu puhul probleemina vähest ligipääsu rahastusele, Läti puhul näeb seda vaid 14% uuringus osalenutest.

„Turu suuruse osas ei saa me kahjuks midagi teha, küll aga tuleks tähelepanu pöörata sellele, et kõrgeid energiahindu näeb Eesti puhul nõrkusena tervelt 40% investoritest, Läti ja Leedu puhul aga vastavalt 32% ja 30%. See on meie jaoks oluline komistuskivi rahvusvahelises konkurentsis," ütles Abramova.

Geopoliitiline pinge on endiselt suurim risk

Mitteresidendiks olemine ei tähenda automaatselt, et Eestis maksuvaba tulu kasutada ei saa, ehkki vahel nii arvatakse. Kui töötaja on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi resident, võib ta teatud tingimustel kasutada Eestis maksuvaba tulu samadel alustel nagu Eesti resident. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus ja saata Eesti Maksu- ja Tolliametile koduriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend. Ilma tõendita tööandja maksuvaba tulu arvestada ei saa. Kui seda jooksvalt ei tehta, saab õige arvestuse teha hiljem tuludeklaratsioonis.

Mitteresidendi Eestis maksustatav tulu tuleb deklareerida TSD lisa 2 vormi kaudu. Maksuvaba tulu saab seal arvesse võtta ainult siis, kui residentsustõendi andmed on enne deklaratsiooni esitamist maksuameti andmebaasi kantud. Kuna tõend kehtib üldjuhul ühe aasta, tuleb see igal aastal uuesti esitada.

Investorid vaatavad USA ja Hiina suunal

Euroopas tervikuna realiseerus 2025. aastal 5026 välisinvesteeringute projekti, mida on 7% vähem kui 2024. aastal ja 24% vähem kui 2017. aastal. „Põhjuseks on Euroopa nõrgem majanduskasvu väljavaade võrreldes USA ja Hiinaga. Samuti lükatakse investeerimisotsuseid edasi kasvavate pingete ja kaubanduspoliitika ebakindluse tõttu," ütles Abramova.

Abramova sõnul valmistab suuremat muret asjaolu, et 2025. aastal loodi välisinvesteeringute toel vaid 200 000 töökohta, mis on viimase kümne aasta madalaim tase. „Põhjuseks on väiksem suuremahuliste projektide arv ning riikide protektsionism – kõrge lisandväärtusega töökohti luuakse pigem kodumaale. Projekte aeglustab ka regulatiivne keerukus ning USA ja Aasia tugev konkurentsipositsioon meelitab tööjõumahukamaid projekte Euroopast eemale," ütles ta.

„See omakorda mõjutab Baltikumi. Investorid muutusid ettevaatlikumaks aeglasema majanduskasvu, kõrgete finantseerimiskulude, geopoliitilise ebakindluse ja energiaga seotud kulupingete tõttu, mis vähendas investeerimishuvi realiseerumist konkreetseteks töökohtade loomise projektideks," lisas Abramova.

Uuringust

EY Euroopa välisinvesteeringute atraktiivsuse uuring (EY Baltic Attractiveness Survey) on iga-aastane analüüs, mis kajastab välisinvesteeringute trende Euroopas. Uuring põhineb kahel allikal: EY Euroopa investeeringute seireandmebaasil (EIM), mis jälgib uute ja laienevate välisinvesteeringute projekte 45 riigis, ning rahvusvaheliste ettevõtete tippjuhtide seas läbi viidud taju-uuringul. 2026. aasta rahvusvahelises küsitluses osales 500 otsustajat, Baltikumi küsitluse osas osales 150 otsustajat.