Balti riikide peamiste puudustena nähakse turu väiksust, kõrgeid energiahindu ning vähest ligipääsu rahastusele. „Eesti puhul on suurim puudus energia hind, mida toob välja 40% vastanutest. Lätis ja Leedus toob seda puudusena välja vastavalt 32% ja 30% vastanutest. Samuti kritiseeritakse Läti ja Leedu puhul mõnevõrra vähem regulatiivseid tingimusi ja makromajanduslikku keskkonda,“ ütles Tingas.
Geopoliitiline pinge püsib kogu Baltikumi suurima riskina
Geopoliitilised pinged ja konfliktide oht püsivad kogu Baltikumi suurima investeerimisatraktiivsust mõjutava riskina. Tänavu tõi seda välja 45% vastanutest ehk 14% rohkem kui aasta varem.
Eesti puhul lisanduvad geopoliitilisele riskile eelkõige makromajanduslikud tegurid ehk aeglane majanduskasv, kõrged intressimäärad ja avaliku sektori võlakoormus, mida tõi välja 42% investoritest. See eristab Eestit naabritest, sest Leedu puhul tõi makromajanduslikke tingimusi riskina välja 28% ja Läti puhul 24% vastanutest. Samuti näeb 34% investoritest Eestisse investeerimise riskina sisendkulude, sealhulgas energiakulude kallinemist ning 32% leiab, et investeerimisotsuseid võivad mõjutada teiste riikide pakutavad paremad stiimulid. Läti puhul nähakse mõnevõrra suurema riskina ka oluliste oskuste puudumist tööturul ning poliitilist ebakindlust.
“Investorite vaates ei tähenda atraktiivne ettevõtluskeskkond ainult ühte tugevat näitajat. Oluline on tervik: kulude konkurentsivõime, majanduskeskkonna usaldusväärsus, kapitali kättesaadavus ja oskustööjõud. Samas tekitab jätkuvalt suurt muret geopoliitika mõju välisinvesteeringutele,“ ütles Tingas.
Investorid ootavad tuge strateegilistele sektoritele ja kapitali kättesaadavusele
Eesti konkurentsivõime hoidmiseks peab 32% investoritest oluliseks eelkõige strateegiliste tööstusharude toetamist. Lisaks leidis 30% vastanutest, et Eesti peaks parandama ettevõtete ligipääsu kapitalile, ning 28% nimetas vajadust toetada digitaalset innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Sama palju vastajaid tõi välja kaubandustõkete vähendamise.
Sektorite lõikes peaksid poliitikakujundajad investorite hinnangul Eestis eelisjärjekorras toetama tarkvara ja IT-teenuseid. Sellele järgnevad finantssektor ja finantstehnoloogia, kaitsetööstus, pooljuhid ja elektroonika ning ravimi- ja biotehnoloogia sektor.
„Baltikumi lõikes on investorite soovitused poliitikakujundajatele suhteliselt sarnased. Äärmiselt positiivne on aga see, et 60% investoritest tunneb kindlust, et Eesti suudab teha investeeringute meelitamiseks vajalikke strateegilisi otsuseid. Võrdluseks: Läti puhul arvab seda 48% ja Leedu puhul 56% vastanutest,“ ütles Tingas.
Uuringust
EY Baltic Attractiveness Survey on iga-aastane uuring, mis käsitleb Balti riikide atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. 2026. aasta küsitlus viidi läbi märtsist aprillini. Balti riikide võrdluses osales 150 vastajat, Eesti detailsemates küsimustes 50 vastajat.