5 soovitust finantsjuhile: kuidas kasvada tehisaru ajastul mõjukamaks ärijuhiks

Tehisaru võtab finantsjuhi töölaualt üha enam korduvaid ülesandeid. See ei vähenda finantsjuhi tähtsust, vaid annab talle võimaluse jõuda senisest lähemale ärilistele otsustele. EY Eesti partner Olesia Abramova jagab viis soovitust, kuidas saab finantsjuht tehisaru ajastul oma karjääri teadlikult kujundada ja mõju ettevõtte juhtkonnas kasvatada.

Kui aruandlust, andmetöötlust ja prognoosimist saab tehisaru abil üha enam automatiseerida, muutub olulisemaks finantsjuhi võime osaleda ja nõustada juhtkonda strateegiliste otsuste langetamisel. EY 2026. aasta üleilmne finantsjuhtide uuring näitab, et ambitsioon on olemas: 60 protsenti finantsjuhtidest leiab, et nende roll peaks olema organisatsiooni väärtusloome suunamine.

Suur osa finantsjuhte ei ole aga sellesse rolli veel jõudnud. Olulistes investeerimisotsustes ja väärtusloomet puudutavates aruteludes on juhtiv roll vaid ligikaudu veerandil finantsjuhtidest. EY uuring toob välja mitu arengukohta, millele keskendumine aitab finantsjuhil vähendada lõhet ambitsioonide ja reaalsuse vahel, oma rolli tugevdada ja tehisaru ajastul karjääris edasi liikuda.

1. Arenda tehniliste oskuste kõrval strateegilist mõtlemist

Finantsaruandlus, eelarvestamine ja prognoosimine jäävad finantsjuhi töö tuumaks ka tehisaru ajastul, kuid ainult heast finantsteadmisest enam ei piisa. EY uuringu järgi leiab 67 protsenti finantsjuhtidest, et neil tuleb arendada digioskusi, strateegilist mõtlemist ja inimeste juhtimise oskust. Ligi sama suur osa juhtidest tunnistab, et varasema kogemuse najal enam kaugele ei jõua.

Seetõttu peaks finantsjuht suhtuma ka enda arengusse sama läbimõeldult nagu ettevõtte investeeringutesse: hindama, millised oskused on juba tugevad ja milliseid tuleb arendada, et tehisaru ajastul mõjusamalt tegutseda. Üha olulisem on tunda ettevõtte äri, mõista klientide vajadusi ja rääkida juhtkonnas kaasa mitte ainult numbritest, vaid ka strateegilistest valikutest. Nii kasvab finantsjuht tehnilisest eksperdist ärijuhiks, kellelt oodatakse lisaks täpsele analüüsile ka selget ärilist vaadet.

2. Ära mõõda uut maailma ainult vanade mõõdikutega

Finantsjuhi töölauale jõuab üha rohkem teemasid, mille mõju ei saa hinnata ainult seniste mõõdikute järgi. Tehisaru, automatiseerimise, küberturbe või inimeste oskuste arendamise puhul ei pruugi kasu kohe tavapärases tasuvusarvutuses näha olla. Esmapilgul kuluna paistva investeeringu tegelik väärtus võib ilmneda alles hiljem: täpsemates prognoosides, paremas riskitunnetuses, kiiremates otsustes või võimes turumuutustele varem reageerida.

EY uuringu järgi nendib pea pool finantsjuhtidest, et nende tiimil napib oskust mõõta uute tehnoloogiate, rollide ja tööviiside loodavat väärtust. Finantsjuhi jaoks on see selge võimalus oma mõju kasvatada: mida keerulisem on väärtust näha, seda vajalikumaks muutub juht, kes oskab selle arusaadavaks teha. Nii saab finantsjuht aidata juhtkonnal eristada vajalikku investeeringut kulukast eksperimendist ja hinnata, milline otsus loob väärtust ka pikemas vaates.

3. Suhtu tehisaru kasutuselevõttu kui kultuurimuutusesse

Tehisaru kasutuselevõtt ei ole ainult tehnoloogia, vaid ka inimeste juhtimise küsimus. Uued tööriistad annavad tulemuse üksnes siis, kui meeskond oskab neid kasutada, usaldab nende väljundeid ja näeb, kuidas need igapäevatööd paremaks teevad. EY uuringu järgi hindab vaid viiendik finantsjuhtidest oma tiimi tehisaruvalmidust juhtivaks või kõrgtasemel olevaks.

Seetõttu peab finantsjuht ühes oma tiimiga rääkima hirmudest ausalt ja näitama, et tehisaru ei võta ära sisukat tööd, vaid vabastab selleks väärtuslikku aega. Kui inimesed kardavad automatiseerimist või ei mõista uute tööriistade väärtust, ei hakka nad neid ka päriselt kasutama. Finantsjuhi roll on kujundada töökeskkond, kus tehnoloogiat ei nähta ohuna, vaid abistava tööriistana, mis aitab teha paremat analüüsi, anda juhtkonnale sisukamat nõu ja teha äri- ja tootetiimidega tihedamat koostööd.

4. Too õppimine igapäevatöösse

Tehisaru ajastul ei piisa enam sellest, et finantsjuht arendab end ainult lugedes või veebikursuste abil. EY uuringu järgi on see endiselt finantsjuhtide eelistatuim õppimisviis: 61 protsenti vastanutest õpib peamiselt iseseisvalt. Keerukamate muutuste juhtimiseks on vaja õppimist, mis toimub päris töö sees: tehisaru kasutusjuhtude katsetamisel, investeerimisotsuste ettevalmistamisel, muutusprojektides ja koostöös teiste äriüksustega.

Uute tehnoloogiate puhul tasub vaadata ka oma meeskonda teise pilguga. Sageli on just nooremad kolleegid digikeskkonnas enesekindlamad ja harjunud uusi tööriistu kiiremini katsetama. Seetõttu võib pöördmentorlus olla finantsjuhile praktiline õppimisviis: nooremad tiimiliikmed aitavad mõista, kuidas tehnoloogia tegelikult töötab ja kus sellest finantsvaldkonnas kasu võib olla. EY uuringu järgi kasutab seda võimalust vaid veidi üle kolmandiku finantsjuhtidest.

5. Kasvata finantstiimis strateegilist järelkasvu

Finantsjuht ei saa olla juhtkonna strateegiline partner üksi. Kui tema vahetud alluvad ehk finantstiimi juhid jäävad peamiselt aruandluse, kontrolli ja eelarvestamise juurde, koondub äriline vaade liiga kitsalt ühe inimese kätte. EY uuringu järgi leiab 36 protsenti finantsjuhtidest, et nende lähimad finantsvaldkonna juhid on küll tugevad põhilises finantstöös, kuid pole veel valmis laiemateks, kogu ettevõtet puudutavateks ülesanneteks. Samuti nendib 41 protsenti finantsjuhtidest, et nad arenevad kiiremini kui nende alluvuses töötavad finantsvaldkonna juhid.

See teeb järelkasvu arendamisest finantsjuhi jaoks ühe olulisema ülesande. Üks võimalus on luua ajutisi arengurolle, kus tiimi- või valdkonnajuht vastutab mõne olulise teema eest nii, nagu täidaks ta mõneks ajaks finantsjuhi rolli: näiteks kulude ümberkujundamise, tehisaru kasutusjuhtude või ettevõtte keskse majandustarkvara (ERP) uuendamise eest. Nii kasvab nende oskus teha otsuseid, näha äri tervikuna ja juhtida muutusi.

Kui finantsjuht kujundab tehisaru ajastul oma karjääri teadlikult, ei ole tehnoloogia tema rolli silmas pidades oht, vaid võimalus. Korduvatest töödest vabanev aeg võimaldab liikuda aruandlusest ja kontrollist lähemale ärilistele otsustele, arendada strateegilist mõtlemist ja kasvatada mõju ettevõtte juhtkonnas.

EY Eesti partner Olesia Abramova